Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SMS-laenajad võivad peagi vaidlustada kõrge intressimakse
"Eelnõus on jäetud teadlikult täpselt kirja panemata, kui suur intressimäär on ebaproportsionaalne," rääkis justiitsministeeriumi nõunik Indrek Niklus, rõhutades, et määr jääb alati kohtu otsustada, et iga kord vastavalt asjaoludele olukorda hinnata.
"Võib rääkida prognoosidest praeguste kohtulahendite alusel. Riigikohus on siin mõnes lahendis analoogseid probleeme käsitlenud ja näiteks ühes lahendis on seisukoht, kui 60% tuleb maksta laenuintressi aastas, siis see võib-olla liiga suur," märkis Niklus. "Samas on kohus öelnud, et 74% laenuintressi pole kahe aasta kohta liiga suur. Kui mõelda ELi riikide kohtupraktikale, on rusikareegel, kui ühe poole kohustus on kaks korda suurem võrreldes teise poole kohustusega, on see kindlasti heade kommete vastane ja tühine," selgitas Niklus.
Kohus ei hakka Nikluse sõnul tühistama kõiki laenulepinguid, mis on tavapärasest kõrgema intressiga, vaid võtab käsitleda vaid ekstreemseid olukordi. "Arvan, et kohtutesse minnakse selliste asjadega, kus inimesed tunnevad, et neile on liiga tehtud," märkis nõunik.
Niklus ütles, et loodetavasti sügisel hakkab parlament eelnõu arutama ja talvel võib seadus hakata kehtima.
Kiirlaenuandja Monetti juhi Helen Veski sõnul ei tuleks SMS-laenukliente, kes oma võimeid üle hindavad, eraldi poputada. Ka ei nõustu ta ebaproportsionaalselt kõrge intress ebamäärase sõnastusega seaduse eelnõus. "Hea, kui on selged reeglid. Umbmäärane liiga kõrge intress on väga abstraktne mõiste," märkis Veski. "Meil on käsitlustasu, eraldi intressi polegi."
"Juba praegu on kohtutel väga palju tööd ning selline ebaselge lähenemine võib anda kohtutele palju tööd juurde ja tekitada inimestes vastutustundetust. Riik ei pea inimese eest vastutust võtma," rääkis Veski.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Taavi Rõivas ütles, et eelnõu on esimene tõsine katse korrastada kiirlaenuturgu. "Laenupakkujad viiakse pankadega võrdsemasse seisu. Seni on kiirlaenudele kehtinud leebemad reeglid kui pankade väljastatavatele tarbimislaenudele," ütles ta.