Majandus miinuses aasta lõpuni

Artikkel

- Uudised
- Katre Pilvinski
- 13. august 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandus miinuses aasta lõpuni
Eile teatas statistikaamet, et Eesti majanduskasv oli -1,4 protsenti. Viimati oli SKP sellisel tasemel 1994. aastal.
Standardi tegevjuht Enn Veskimägi ütles, et 2009 tuleb tänavusest raskem aasta. Tema sõnul oleme jõudnud sinna kohta, millest kahe jalaga maa peal olevad analüütikud andsid signaale juba talvel.
"Langus on küll tsükliline ja kõiki korraga ei haara, kuid mingisuguste ajaperioodide järgi jõuab ta kõikidesse sektoritesse," lausus Veskimägi. Tema sõnul tuleb ettevõtetel üle vaadata kulud ja investeeringud, tuleb hoida madalat profiili.
"Majandus ei hakka 2009. kindlasti kasvama, võib-olla 2010. Minu arvates kõik maailmamajanduse probleemid ei ole meile veel kohale jõudnud," ütles Veskimägi.
Sampo Panga juht Aivar Rehe ütles, et teine kvartal oli suhteliselt aktiivne laenutegevuses ja oleks eeldanud, et miinus jääb tulemata. "Paraku see nii ei läinud."
Rehe hinnangul näitab analüütikute kokkuvõte, et sisetarbimine on nõrgenenud. "Etteruttavalt oskame nüüd öelda, et me ei näe viimast korda kvartaalset majanduskasvu miinusmärki," lisas ta.
"Panganduses tervikuna vähenesid oluliselt investeeringud kinnisvaraarendusse, ehitusse," märkis ta.
Rehe sõnul pole jaekaubandus veel siiski kahanenud. Kuigi nad on raporteerinud tagasihoidlikumast juurdekasvust, jääb nende kasv 10-15 protsendi sisse.
Ettevõtjad peavad Rehe sõnul vastavad meetmed ette võtma: kulusid kokku tõmbama, muutma midagi hinnastrateegias.
Vastukaaluks kahanevale ehitustegevusele tuleb juurde avaliku sektori infrastruktuursete hangete pakkumisi. "Näeme iga päev, et avatakse hankeid, olgu teedeehitus, piiriäärsed ehitused või veesüsteemide ehitus. Teame, et seda toetab ka euroraha. See annab sektorile kergendust - on plusse ja miinuseid," lisas Rehe.
Ta rõhutas, et väga oluline on riigieelarve tasakaal, selle defitsiit tooks kaasa tõsise löögi reitinguagentuuridelt.
"Majanduskasvu numbrid näitavad, et maksude laekumine on eeldatavasti suurema surve all ehk tuleb olla veel ettevaatlikum tulude prognoosimisel kui seni," ütles Rehe.
SEB analüütik Ruta Eier ütles, et SKP number kinnitas ootusi, sest olulisemad majandusnäitajad näitasid selget ja kiiret suunda allapoole. "Samuti sektorid, millest langus tulenes, olid täiesti ootuspärased: tööstus, jaekaubandus, energeetika ning kinnisvara," rääkis Eier.
Eieri sõnul on majanduskasv negatiivne ka kolmandas ja neljandas kvartalis.
Hansabank Marketsi makroanalüütik Annika Paabut ütles eile, et optimismi sisendab ehk see, et tööpuuduse kasv ei ole olnud suur ning juba tulevad teated ka uutest värbamistest. "Seetõttu usume, et majandus suundub tõusuteele hiljemalt neljandas kvartalis," rääkis Paabut.
Majandus-ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul on praegu veel vara majanduses võitjaid ja kaotajaid üle lugeda.
Tema sõnul peab Eesti ettevõtja selleks, et olla võitjate seas, panustama tehnoloogiasse ja eksporti ning kõige olulisem märksõna seejuures on kvaliteet.
"Võidavad tugevamini kapitaliseeritud ettevõtted, kes on varasema buumi ajal vähem agressiivselt ja riskantselt laienenud ja suudavad nüüd oma konkurente üles osta," lisas Parts.
Büroomaailma tegevjuht Jüri Ross ütles, et 1,4% SKP langus teises kvartalis oli tema jaoks ootuspärane.
"Müüme paberit, toonerit, kohvi ja suhkrut, nende artiklite müük kohe väheneb, kui majandusel hakkab nõrgemini minema," rääkis ta.
"Kui mullu oli kasvu pluss 4 protsenti, siis selle aasta esimesel poolaastal kisub miinus 4 poole. Siit prognoosisin, et küll ta tahab alla nulli üleriigiliselt ka tulla," sõnas tegevjuht.
Ross rääkis, et müük hakkas mullu augustis alla tulema ja esimesed märgid olid juba 2007. aasta aprillis-mais, kui toonerit ja paberit telliti vähem.
"Majanduslangus mõjutab kõike, mis on seotud ehitusega, ning transport on tugevasti tagasi andnud. Aga isegi hotellid on hakanud vähem võtma," ütles ta. "Valitsus peaks minu meelest eraldama raha ehituseks reservfondidest, et ikkagi hoida inimesi tööl ja anda ehitussektorile raha just riiklike tellimustena," rääkis ta.
Erasektori panus majandusse on Rossi arvates tööviljakus. "See on tööviljakuse küsimus, et inimesed suudaksid rohkem tööd ära teha."
"Eksporti saame panustada siis, kui suudame pakkuda konkurentsivõimelist hinda, mis tuleb siis, kui ajaühikus toodame rohkem kui keegi teine," märkis ta.
Ross prognoosis, et majandus hakkab taas kasvama järgmise aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses. "Järgmine aasta tuleb veel nulli ümber," ütles ta.
Maailmamajanduse kasvuväljavaated on kevadega võrreldes halvenenud ja kasvunäitajad on jäänud heitlikuks. Selle taustal on loogiline, et ka Eestis ei toimunud majanduskasvu osas II kvartalis pöördelist muutust. Sisenõudluse ootuspärast nõrgenemist eelmise aasta ülikiire kasvu taustal saanuks kompenseerida vaid ekspordivõimaluste hüppeline paranemine.
Majanduslanguse põhjusena võib välja tuua jätkuva sisenõudluse alanemise, samal ajal kui ekspordi heaks töötavad tegevusalad toetasid kasvu.
Lähikuude ettevaates ei toeta maailmamajanduse väljavaadete halvenemine Eesti ekspordi kasvu märkimisväärset kiirenemist. Tarbijate ja investorite ebakindlus omakorda ei anna alust prognoosida eratarbimise ja investeeringute kiiret kasvu. Siiski on head sõnumid lähima aasta jooksul tõenäolisemad pigem sisenõudluse kui ekspordi poolel.
Eesti Panga kevadprognoosi valguses võib öelda, et majandus areneb selle stsenaariumi järgi, mis eeldas sisenõudluse kiiremat langust 2008. aasta alguses ning kasvu taaskiirenemist 2009. aasta jooksul.
Hetkel kuum