Pensionärid tõid töötuse allapoole

Statistikaameti teatel vähenes töötus tänavu teises kvartalis 4 protsendini, millest madalam oli töötuse määr viimati 1992. aastal. Tööga hõivatuid oli sama palju kui esimeses kvartalis, seega vähenes töötus tänavu teises kvartalis mitteaktiivsete inimeste arvu kasvu tõttu. 15-74aastasi mitteaktiivseid oli selle aasta teises kvartalis 6000 võrra rohkem kui mullu, enim kasvas pensionäride arv.

Seni on suurim tööpuuduse leevendaja olnud töötlev tööstus, kuhu tekkis mullusega võrreldes 14 400 uut töökohta. Ehituses suurenes hõive mullu sama ajaga võrreldes 1800 inimese võrra.

Töötleva tööstuse olukorda on leevendanud inimesed, kes on sinna ehitussektorist ümber kolinud, ütles tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson. "Saame ettevõtjatelt infot, keda vaja," ütles Ormisson. "Masinaehituses on kogu aeg inimesi vaja, kuid tõusnud see arv pole."

"Kuna ehitusbuum on läbi, on ehituse inimesed pärast väljaõpet töötlevasse tööstusesse ümber kolinud," kommenteeris ta 14 400 uue töökoha lisandumist sektoris.

Ormissson siiski kahtles statistika adekvaatsuses, kuna küsitletakse umbes 5000 inimest. "Raske uskuda, et ehitajaid on 1800 võrra rohkem kui mullu, see on peaaegu võimatu," sõnas ta. "Ehitus on pidurdunud ja otsi kokku tõmmanud. Mis toimus üks-kaks aastat tagasi, seda buumi kindlasti pole," ütles Ormisson.

"Ma ei oska õnnelik olla väga madala töötuse üle. Hõivatuse arv ehituses on kasvanud," rääkis peaminister Andrus Ansip eile valitsuse pressikonverentsil. "Mõned ettevõtted elavad minevikus, nad mäletavad, kui raske oli saada plaatijat, ja võtavad inimesi igaks juhuks tööle. See aga tähendab, et tööviljakus on vähenenud." Ta lisas, et kaubanduses ja avalikus halduses on hõivatute arv vähenenud ning see on poliitikutele soovitud tulemus.

Lähikvartalitel on rahandusministeeriumi hinnangul oodata tööpuuduse kasvu. "Nõudlus tööjõu järele väheneb, mistõttu tööpuudus hakkab lähikvartalitel suurenema," teatas rahandusministeerium.

Tööotsijate arv teises kvartalis on pigem kasvanud kui kahanenud, kuna tööle soovijate avalduste arv on võrreldes mullusega kasvanud üle kahe korra, rääkis CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson.

"Tööotsijate seas on tajuda aktiivsemaks muutumist. Kui tänavu esimeses kvartalis kandideeriti keskmiselt 49 700 korral, siis teises kvartalis juba 55 000 korda kuus," ütles Johanson.

Kõige aktiivsem on Johansoni sõnul teenindussektor, mis on tööotsijate jaoks hüppelaud, teise koha pärast jagelevad müük ning kaubandus.

"Kui mullu augustis inimene arvas, et ta võib kohe pärast keskkooli lõpetamist juhiks minna ja palju palka nõuda, siis enam mitte. Noored on muutunud teadlikumaks reaalsest olukorrast ja kandideerivad rohkem ametitele teenindussektoris," rääkis CV Keskuse müügiassistent Signe Juuse.

"Ehitus- ja kinnisvarasektor on tõsised murelapsed," märkis Juuse. Ta lisas, et ehitajad lähevad Eestist minema. Tööpakkujad vahendavad ehitajaid Soome, Rootsi, Norra, Tšehhi, Poola. "Palgad on ikkagi head ja minnakse," märkis Juuse.

Johanson rääkis, et välismaal töötamise vastu tunnevad huvi ka teised kinnisvaraga seotud olnud inimesed, näiteks maaklerid.

"Paljud noored kandideerivad hoolimata omandatud haridusest või erialast välismaale teenindus- või müügisektorisse," ütles ta.

"Endiselt on keeruline leida head spetsialisti, eriti tööstuses ja tootmises. ITs ei ole samuti märgata nõudluse langust," rääkis Johanson. "Meie hinnangul kasvab tööotsijate aktiivsus mitmel põhjusel: koondamised, ettevõtete ja tööde reorganiseerimine, palkade külmutamine."

Ta ütles, et tööandjad näivad üle saavat esialgsest suurest ehmatusest, mis neid tabas majanduskasvu peatumisest kuuldes.

"Vahepeal külmutatud värbamisplaanid tehakse teoks, kuigi tagasihoidlikumalt, ning meeleolud näivad isegi üle ootuste positiivsed," rääkis Johanson.

Kaldun arvama, et ehitussektoris hõivatute arv veel oluliselt vähenenud ei ole. Arvan aga, et see vähenemine algab talve jooksul, kuna eelmisest aastast üleminevad projektid kipuvad enamasti ära lõppema.

Jutud koondamistest puudutavad väiksemaid ettevõtteid ja on olnud küllaltki emotsionaalsed. Suuremaid, märkimisväärseid koondamisi meil toimunud pole. Arvan, et selle talve jooksul siiski mingi muutus tuleb.