Tallinna maamaksu tõusu vastu peeti esimene kohtuistung

"Istung kestis kaks ja pool tundi, jõudsime asja arutamisega lõpule," rääkis Viksi advokaat Priit Lätt. Kohus teeb otsuse 29. augustil. Tallinna halduskohtule on kaebuse maamaksu tühistamiseks esitanud üheksa inimest.

"Kõige kurja juur on Tallinna linnavolikogu määrus, millega tõsteti maamaksumäära Tallinnas ligi kolm korda," lausus Lätt. "Raske on hinnata, milliseks otsus kujuneb."

Lätt tõi välja, et maksumäära järsk tõus lühikese aja jooksul on vastuolus õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtetega ja piirab ebaproportsionaalselt põhiõigusi. "Tallinna tegevus ei väärtusta kodu omanikuks olemist ega loo sotsiaalset turvatunnet, et kodusid ei ähvarda järjekordne maksutõus," seisab Viksi õigusliku põhisuse kokkuvõttes.

Viks, kellele kuulub 2301ruutmeetrine krunt Kristiine linnaosas, ütles eile, et järsk maksutõus karistab inimesi kodu omamise eest, eriti piirkondades, kus maa on viimasel ajal kallimaks läinud.

Viksi sõnul käib praegugi mõnes Tallinna piirkonnas paljudele inimestele üle jõu maksta maamaksu 1,5% maa väärtusest. Kui veel maid ümber hinnatakse, on see paljudele inimestele üldse võimatu. "Paljud maksavad juba praegu maamaksu rohkem kui liisingut," kommenteeris Viks.

Miljööväärtuslikes piirkondades, näiteks Nõmmel, on Viksi sõnul probleem suurim: krundid on suured ja tihtipeale ei ole võimalik neid jagada.

Enne maksumäära tõusu maksis Viks oma Kristiine kodu eest maamaksu veidi alla 3000 krooni aastas. Tänavu on summa enam kui kahekordistunud, ületades 7000 krooni.

Omanike keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki sõnul võeti maksumäära tõstnud määrus vastu mullu 14. detsembril ja see hakkas kehtima 1. jaanuaril. Hea õigusloome tava kohaselt teatatakse maksutõusudest vähemalt kuus kuud ette. "Samuti ei ole linn sisuliselt põhjendanud, miks tõsteti maamaksu nii järsult," lisas Madiberk.

Maksuameti sõnul ei ole Tanel Viks põhjendanud, kuidas maamaksuseaduse sätted riivavad tema õigusi.

"Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks maamaksuseaduse sätete ja omavalitsusse määruse põhiseadusevastasuse. Põhimõtteliselt leiab kaebaja vaid, et omavalitsuse kehtestatud maamaksumäära muudatus oli ootamatu," sõnas maksuameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld. "Samas ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas tema subjektiivseid õigusi maamaksuseadus riivab. Maksuhaldur leiab, et kaebaja esitatud argumendid ei anna alust järeldada, et maamaksuseaduse sätted on põhisedusega vastuolus."