Mõtle vähem ja teeni rohkem

15. august 2008, 07:54

Investoritel vasardab kõige tihedamalt peas
kaks küsimust. Kuhu investeerida ja millal? Ma ütlen siiralt, et enamiku
väikeinvestorite jaoks on sobivate aktsiate ja ideaalse ostukoha tabamine
tänamatu töö. Börsil on lihtsamaid ja kindlamaid rikastumisviise. Ja selleks
pole vaja üldse vaeva näha.

Inimesed on emotsionaalsed. Seda ka aktsiatega kauplemisel. Tihtipeale hakatakse väärtpabereid ostma alles siis, kui kogu mass on investeerima asunud. Tundub ju julgem investeerida, kui su tutvuskonda tekib juurde ühe rohkem börsil kauplevaid ja seal raha teenivaid inimesi. Samas on ju kõigile teada, et kui kõik on juba turul, siis on tavaliselt hinnad juba liiga kallid. Või on siis lood risti vastupidised. Oletame, et keegi ei julge aktsiate poole vaadata ning ajalehed teatavad üha uutest probleemidest majanduses ning laostuvatest investoritest. Sel juhul on aktsiaid psühholoogiliselt raske osta. Su peas võib keerelda mõte, et ega nüüd mina see ainus loll ei ole, kes aktsiaid ostma tõttab.

Valel ajal aktsiate soetamine on aga raskelt karistatav. Näiteks investorid, kes tulid kuumal 1997. aasta suve lõpul Tallinna börsile, pidid ootama ligi kaheksa aastat enne, kui nad oma investeeringuga taas nulli jõudsid. Kärsitumad, kes 1998. aasta lõpus otsustasid aktsiaid maha müüa, hävisid enam kui neli viiendikku oma varandusest. Niisamuti on praegu endiselt enam kui poole võrra miinuses investorid, kes 2000. kevadel USAs avastasid, et nüüd oleks tipmine aeg investeerida IT-sektoriga aktsiatesse.

Mida aga teha, kui emotsioone ei suudeta investeerimise ajal välja lülitada ning ei jätku aega aktsiate analüüsi peale päevas tunde raisata? Sel juhul on tulutoovam paigutada kindel summa masinlikult kindla aja takka fondidesse.

Passiivse investeerimisstrateegia musternäide on II pensionisammas, millega oled sa tõenäoliselt ka ise liitunud. Sel juhul liigub iga kuu pensionifondidest summa, mis on võrdne 6% brutopalgast. 15000kroonise brutopalga puhul ulatub igakuine investeering seega 900 kroonini. Kuna sambasse sissemakseid peatada ei saa, investeeritakse su raha nii headel kui ka halbadel aegadel. Lisaks investeerimisperioodi valimisele ei pea sa otsima endale ka investeeringuid, kuna otsuse teevad sinu eest fondivalitsejad.

Kas passiivne investeerimine võib olla tulutoovam omal käel börsil rapsimine? Täitsa võimalik! Toon näite.

Ma olen teinud II pensionisambasse sissemakseid alates 2002. aasta suvest ning mu portfell on praegu 18% plussis. Tundub nagu väga vähe, teades et alates 2002. aasta suvest on Tallinna börsi aktsiaid praeguseks keskmiselt kolmekordistunud.

Aga… Oleks ma oma investeeringu teinud 2007. aasta varakevadise buumi tipul, oleks ma praegu omadega ligi 50% miinuses. OK. Need on äärmuslikud näited. Seetõttu arvestasin ma läbi kõik viimase kuue aasta börsipäevad ja leidsin, et antud ajavahemikul on olnud vaid 41% päevi, kui ma investeerides oleks saanud praeguseks enam kui 18% tootluse!!!

Siin peab veel arvestama ka tõsiasjaga, et minu II samba fond võib investeerida aktsiatesse vaid 50% ulatuses ning Tallinna börsi asemel on investeerimispiirkonnaks kogu Kesk- ja Ida Euroopa.

Tegin seetõttu ühe kontrollarvutuse veel. Arvestasin välja, kui palju oleks praeguseks teeninud investor, kes oleks investeerinud iga kuu ühe kindla summa Tallinna börsile alates selle sünnihetkest (1996. aasta varasuvest). See investor oleks praegu veidi üle 150% plussis.

Samas perioodil 1996-2008 on olnud kõigest 46% selliseid börsipäevi, mil oleks olnud võimalik praeguseks ajahetkeks saavutada 150% tootlus. Või, et 28% Tallinna börsi ajaloost (umbes 3 aastat) on olnud hinnad kõrgemal tasemel kui praegu.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. August 2008, 08:49
Otsi:

Ava täpsem otsing