Sanktsioonid Venemaa vastu

Andres Herkel 18. august 2008, 00:00

Georgia-vastane agressioon viib Venemaa järjest suuremasse rahvusvahelisse isolatsiooni. Kummati tulevad sanktsioonid aeglaselt. Ka leidub riike, kes kasutavad üldist suhete külmutamist paariariigiga, et vastupidi käitudes majanduseeliseid teenida. Itaalia toetus agressorile ei üllata, kui teame, et riigiosalusega Itaalia Telecom tegutseb Kuubas, täites ka režiimi tellimusi inimeste jälitamiseks.

Mis tahes sanktsioonide tõhusus sõltub neid rakendavate riikide üksmeelest. Teiseks peaksid sanktsioonid tulema õigel ajal, et neil oleks tugev ennetav mõju. Venemaa Georgia-suunalise repressiivpoliitika ohjeldamiseks on parim aeg mitu korda mööda lastud.

Mainida võib Venemaa kaubandusblokaadi ja Georgia kodanike tagakiusamist sügisel 2006, Gori lähedale mullu augustis lastud raketti ja ähvarduslende Georgia õhuruumi eelmisel kuul. Siis ei võetud midagi ette. Nüüd on valmisolek suurem, aga suur kahju on sündinud.

Sanktsioone kaaludes tuleb hinnata nende toetuspinda, mis üldjuhul peab olema laiem Balti-Poola ja USA teljest. Ka jagunevad sanktsioonid realistlikeks ja vähem realistlikeks ning mõjusateks ja vähem mõjusateks.

Mõjusaid ja realistlikke sanktsioone võib olla ehk kolm-neli. Kõigepealt Euroopa Liidu loobumine viisavabadusest Venemaaga. Iseküsimus on, kas boonuse ärajätmist saab käsitleda sanktsioonina. Samuti võime käsitleda kavandatavat partnerluse ja koostöö lepet Venemaa ja Euroopa Liidu vahel.

Teised tõhusad sanktsioonid võiksid olla väljaarvamine G8st ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni mitte pääsemine. Sotši olümpiaõiguse äravõtmine läheb Venemaale kindlasti korda. G8 puhul me kaasa ei räägi, Sotši asjus ehk pisut. Nii kohmakat laeva nagu Rahvusvaheline Olümpiakomitee saab kursimuutusele sundida vaid väga tugevalt väljendatud poliitiline tahe. Seitse aastat tagasi kutsus Pekingile olümpiaõigust mitte andma Euroopa Parlament, aga sellel ei olnud mõju. Nüüd on päevakorral tehtud otsuse ümbervaatamine ja USA Kongress on avaldamas selleks survet.

Georgia vastu agressiooni alustanud Venemaa ametiisikute ja sõjaväejuhtide suhtes rakendatavad isiklikud meetmed - pangaarvete külmutamine, viisakeeld jms - kõlavad uhkelt, kuid avameelselt ei usu ma Lääne valmisolekusse neid kiirelt ja otsustavalt rakendada. Tõsi, Valgevene puhul on seda tehtud. Erapooletult analüüsides ei ole põhjusi anda Venemaa olukorrale paremat hinnangut kui Valgevenele.

Lõpuks on ja asjakohane Venemaa välja heita Euroopa Nõukogust. Pärast teise Tšetšeenia sõja algust 1999. aastal peatati Parlamentaarses Assamblees (ENPAs) Venemaa hääleõigus. Paraku taastati see pool aastat hiljem, kuigi olukord ei paranenud. Nüüd nähakse rünnakut suveräänse riigi vastu, paljud silmad on avanenud. Aga ENPA president Llu?s Maria de Puig on väga ettevaatlik, ta pole mitu päeva ühtegi avaldust teinud. Algne lähenemine oli pigem see, et Venemaa ja Georgia vastutavad olukorra pärast võrdselt.

Kummati ei puudutaks lahkumine Euroopa Nõukogust Venemaad oluliselt ja pigem võiks lahutus tulla kasuks Euroopa Nõukogule, sest siis muutub väärtustest kõnelemine taas veenvaks.

Meie spekulatsioonid sanktsioonide üle on üsna kaugel. Peame arvestama, et Läänes mõttemängud alles algavad, ent meiegi võime kaasa rääkida. Lääne veskid jahvatavad aeglaselt, kuid kui olukorra tõsidus kohale jõuab, on loota tõhusust.

Artikli honorar läheb Punase Risti annetuskontole 1180001436 Gruusia sõjaohvrite toetuseks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:40

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing