Pankade vastulöök kaardikopeerijaile

Pankade esimese investeeringu suurus on 250 000-350 000 krooni.

Põhja politseiprefektuuri ülemkomissar Rocco Ots nentis eilsel pressikonverentsil, et viimasel ajal on kaartide kopeerimine sagenenud. "On erinevaid juhtumeid. Andmed kopeeritakse ja kasutatakse neid selleks, et sularaha välja võtta," lisas ta.

Komissari sõnul on sel aastal registreeritud juba üle 30 kopeerimise juhu. Viimased suuremad on Tabasalu bensiinijaamas toimunu ja Tallinnas Raekoja platsi Sampo Panga automaadilt avastatud seade, millest teatasid tähelepanelikud inimesed.

Sampo Panga kaardivaldkonna juht Ainar Nurk sõnas, et majandusedu skimmerid Eestisse meelitanud.

Nurk seletas, et tavaliselt paigaldavad kurjategijad automaadile seadme, mis kopeerib magnetriba info ja siis kas topelt klaviatuuri või kaamera, et PIN-koodi salvestada.

"Pangad lähevad üle kiibitehnoloogiale, sest kiibi andmeid ei saa kopeerida, võetakse kasutusele kaardi kopeerimise vastased seadmed, koolitakse ja informeeritakse avalikkust," loetles ta, kuidas kurikaelte vastu võideldakse.

Sampo ja Nordea paigaldavad nüüd automaatidele PIN-klaviatuurile katiku ja kaitse, et sinna ei saaks teist klaviatuuri peale panna ja eemalt koodi filmida. Ka ei ole uuele automaadile võimalik paigaldada skimmerit. Uuendusena näitab automaat ka pilti sellest, milline ta välja peaks nägema, et inimesed saaksid aru, kui midagi on valesti.

Nordea Panga kaardivaldkonna juht Margus Aun lisas, et kui kurjategijad näevad, et automaadil on antiskimmingu seadmed, siis nad reeglina lähevad selle automaadi juurde, kus neid ei ole. "Nad ei viitsi leiutada. Skimmimine ei ole raketiteadus," ütles ta.

Esimese etapis paigaldatakse kuu aja jooksul 25 antiskimmingu seadet. Auni sõnul paigaldatakse need automaatidele, mis on välitingimustes.

Hansapanga pangaautomaatide võrgu arendusjuht Indrek Kaus ütles, et ka Hansapank on paigaldanud oma sularahaautomaatidesse eriseadmeid, et tagada klientide turvalisus. "Samuti kuvab automaat PIN-koodi sisestamise hetkel juhendi, kuidas klient ise saab oma PIN-koodi kõige paremini kaitsta," lisas Kaus.

Paraku näitab maailma kuritegevuse ajalugu, et ükski turvameede ei luba veel kinnitada, et võit kurikaelte üle on lõplik. SEB on katsetanud füüsilisi antiskimmingu seadmeid, kuid ainuüksi nendele me sularahaautomaatide turvalisust üles ehitanud pole. Parim relv skimmerite vastu võitlemiseks on see, et kurjategija ei tea täpselt, kuidas vastutegevus toimub. Ehk siis füüsilisi turvameetmeid toetavad varjatud turvameetmed. Efektiivne vahend väärkasutamise ärahoidmisel on tehingute pidev monitooring. Samuti saab ATMi seadistada nii, et kaardilugeja võtab kaarti sisse seda järk-järgult edasi-tagasi liigutades. Varjatud meetoteid on tegelikult mitmeid.