Toetuse lõpp pitsitaks maakonnalehti valusalt

"Tellimushinnad tõusevad siis oluliselt, eks see tähendab, et ka lehe hind tõuseb. Eks selle tõttu võib ka tellijaid vähemaks jääda," vastas Rauniste küsimusele, kuidas võiks maakonnalehti mõjutada see, kui neilt kojukandetoetus ära võetakse.

Rauniste ei osanud öelda, kuidas seda siluda saaks. "See on väga raske küsimus," märkis Meie Maa majandusjuht.

Rauniste sõnul ei saa välistada ka seda, et mõned maakonnalehed peaksid seetõttu oma poe kinni panema. "Põhimõtteliselt ei saaks ka seda välistada, et mõned maakonnalehed pankrotti lähevad, sest ega nad väga rasvaselt just ei ela, eriti sel aastal. Ütleme nii, et meie jaoks see hoop kerge ei ole, kuid pankrotist esialgu rääkida küll ei saa, kindlasti mitte, eks me katsume vaadata, kuidas neid auke lappida," märkis ta.

Rapla maakondliku ajalehe Nädaline peatoimetaja Tõnis Tõnissoni sõnul on kojukandetoetuste kaotamine juba paar aastat teemana üleval olnud. Tema arvates mõjuks see eriti kehvasti perioodika levile just Rapla maakonnas. Kui aga kojukandetoetusest loobutakse, siis peab hinda tõstma, aga siin on piirid ees. Praegune majanduslangus annab Tõnissoni sõnul juba märku ning mõned tellijad on lehest loobunud.

Lahendusena pakkus Tõnisson välja, et riik võiks muuta kohalike omavalitsuste seadust ja piirata munitsipaallehtede reklaamimüügivõimalusi. "Kui omavalitsuste ajalehed saavad ka reklaami müüa, siis on see maakondlike lehtede suhtes ebaõiglane, kuna need lehed valmivad ju valdade raha eest," leidis Tõnisson.

Kojukandetoetuse kadumine tekitaks Pärnu Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma sõnul olulisi kulutusi, mistõttu nad selle üle eriti rõõmsad ei oleks. Kuusmaa sõnul planeeritakse järgmiseks aastaks ka käibemaksu tõstmist perioodikale 5 protsendi pealt 18 protsendile ning postitasude tõusu. Kui sellele lisanduks veel kojukandetoetuse lõppemine, mõjutaks see väga tugevat just neid ajalehti, millel on palju kodutellijaid. Seetõttu ei tea ka nemad, kas ja kui palju peab tellimishindu tõstma.

"Ei tohiks inimesi karistada selle eest, et nad elavad väljaspool suuremaid linnu," märkis Kuusma.

Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni sõnul silus riigidotatsioon siiani maapiirkondades kallimat lehehinda. "Kui see ära kaob, siis peab juba ajaleht ise otsustama, kuidas ta seda tellimuse hinda jagab. Kas tehakse üle Eesti ühtne hind või kuidagi teisiti, ma ei oska seda isegi kuidagi kommenteerida," lisas Atonen.

Maakodukande dotatsiooni kaotamine on igasügisene teema.

Samas ei ole maainimesel Mõnistes Või Missos teist võimalust lehti saada, kui tellida. Linnainimene saab valida näiteks lehekioski, poe, tankla vahel. Ei ole sugugi vähetähtis, et info leviks maksimaalselt.

Dotatsiooni kaotamine on regionaalpoliitiline otsus. Kui nii, siis oleks paslik avalikult välja kuulutatada ka regionaalministeeriumi laialisaatmine.

Autor: Kaisa Tahlfeld