Eelarveaugu täiteks vaja maksutõusu

Valitsus on andnud põhimõttelise nõusoleku ümber vaadata praegused 5protsendilise soodusmääraga käibemaksuerisused.

"Praegu lähtub rahandusministeerium sellest, et vajadusel muudetakse kõiki madaldatud käibemaksumäärasid 9 protsendile," ütles rahandusminister Ivari Padar.

Kõige enam - 135 miljonit krooni lisaraha - tooks ravimite käibemaksu tõus.

Nii ravimitootjate liit kui ka haiglate liit on maksutõusu vastu, kuna see tooks haigekassale, mis maksab kinni keskmiselt 63 protsenti ravimite hinnast, umbes 85 miljonit krooni lisakulu, millele tuleb leida kate sotsiaalministeeriumi niigi pingelisest eelarvest.

Käibemaksu soodusmäära tõus ravimitele võib kaasa tuua lisakulutusi ka haigekassale, ent kas ning millisest suurusjärgust rääkida, on veel vara öelda, teatas rahandusministeerium.

Kolmandik ravimite hinnatõusust tuleks välja käia tarbijatel. 85 miljonit krooni lisanduks riigi rahakotti majutusteenuste käibemaksuga.

Endise rahandusministri ja Tallink Hotelsi hotelliketi juhi Aivar Sõerdi ütlusel on majutusasutuste käibemaksu tõstmise plaan maksupoliitiliselt vale otsus, mille ajastus on vale, sest majandus on languses.

"Majutusteenus, mida osutatakse välisturistidele, on sisuliselt teenuse eksport, eksport aga maksustatakse üldjuhul 0% määraga," märkis Sõerd. Ta lisas, et muudatus seaks löögi alla olulise osa ekspordist ning annaks tagasilöögi turismindusele, mille osatähtsus majanduses on oluline.

Vastu on ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit, kes saatsid eelmisel kuul majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile kirja, milles taunivad plaani tõsta majutusasutuste käibemaksu.

Ajalehtede ja ajakirjade käibemaksu tõusust oodatakse 10 miljoni krooni suurust lisalaekumist. "Ega see ei meeldi ju kellelgi, kui ajalehtede-ajakirjade hinnad tõusevad," ütles ajalehtede liidu tegevdirektor ja kirjastuse Tänapäev tegevjuht Toomas Leito. Ta lisas, et praegu on Eesti perioodiliste väljaannete käibemaksuga Euroopas kuldsel keskmisel positsioonil ning selle tõstmine või tõstmata jätmine oleks Eesti kui riigi tegeliku euroopalikkuse indikaator.

Suuremad kulutused terendavad kultuurile, sest käibemaksutõus hakkab mõjutama raamatute ja kultuuriürituste piletite hindu. Viimane on tekitanud elava diskussiooni selle üle, kuidas teha vahet kommerts- ja väärtkultuuril.

Padari sõnul sõltub käibemaksu tõstmise vajadus, nagu muugi eelarvesse puutuv, 25. augustil avaldatavast majandusprognoosist.

"Praegu veel lõplikku otsust langetatud ei ole, kuid lähtuvalt kabinetiaruteludest analüüsib rahandusministeerium erisuste kaotamise mõju ning võimalikku rakendamise aega ja ulatust," ütles Padar.

Raamatute käibemaksu tõus tooks riigile 30 miljonit krooni lisaraha, kuid raamatumüüjatele umbes 10protsendilise müügi vähenemise.

Rahva Raamatu juhatuse esimehe Gertti Kogermanni sõnul on kirjastajad ja raamatumüüjad juba praegu väga raskes seisus, kuna transpordikulude kasv, tootmise kallinemine, palgatõus ning rendi- ja kommunaalkulude suurenemine on raamatute hinnad nii tootjate, edasimüüjate kui ka ostjate taluvuse piirini viinud.

"Seega on ilmselge, et kuna ka seni on raamatuäri marginaalid olnud väikesed, siis käibemaksust tulenev hinnatõus lisatakse raamatu müügihinnale. Ehk kokkuvõttes maksab selle kinni tarbija. Kui maksab," nentis Kogermann.

Kogermanni sõnul on raamatud üks kaubanduse hinnatundlikumaid valdkondi, mille pealt esimeste seas kokku hoidma hakatakse.

Nii läheb Kogermanni sõnul viimasel ajal kaubaks aina rohkem allahinnatud ja kampaaniatooteid.

Plaanitav maksutõus tooks raamatute müüginumbrid tema hinnangul veel vähemalt kümnendiku võrra allapoole.

"Raamatute müügi edendamine on eestikeelse kultuuri säilimise küsimus," ütles Kogermann. "Riik peaks jätkama senisel kursil ja jätma raamatutele 5protsendilise käibemaksu, sest raskematel aegadel on veelgi olulisem kultuuri, sealhulgas raamatute kättesaadavuse ja populaarsuse tõstmist elanike seas."