Ka sina, Tallinna Kaubamaja!

Tallinna Kaubamajast sai esmaspäeval Eesti majanduslanguse järjekordne ohver. Kui viimased paar aastat on kaubanduskett suutnud iga talle toodud Koidula pealt välja võluda 6-7 krooni kasumit, siis teises kvartalis jäi kontsernil näppude vahele kõigest paar krooni.

Jaekaubanduskontserni kasumlikkus on langenud viimase kolme aasta madalaima tasemeni. Kui 2006.-2007. aasta majandusbuumis ei mõjutanud uute poodide avamine kontserni tulemusi, siis nüüd toob ettevõte kasumipärssijatena välja just suured investeeringud ja laienemise. Kui majanduse kasvutsüklis annab hoogne laienemine ettevõttele lisatõuke, siis viimase aasta jooksul tehtud suured investeeringud teevad mind kui potentsiaalset investorit veidi murelikuks.

Kaubanduskontsern ostis Selveri keti laiendamiseks möödunud aastal 236 miljoni krooni eest kinnistuid Lätis ja 79 miljoni krooniga läks kaubaks KIA autosid müüva jaekett. Selle aasta esimesel poolel on kulunud jalatsimüügikettide Suurtüki NK ja ABC King ülevõtmiseks 230 miljonit krooni. Investeeringud on olnud väga suured ning ettevõtte kohustused on hüppeliselt kasvanud 1,4 miljardi kroonini. Lisaks kordas ettevõtte juht, et laienemine jätkub plaanitud tempos - järgmise aasta lõpuks peab lõunanaabrite juures olema avatud viisteist uut poodi. Tallinna Kaubamaja on seega investeerinud ja jätkab hoogsat investeerimist. Ning seda majanduse langustsüklis.

Arvan, et kaubanduskontsern ei arvestanud oma laienemisplaanides majanduse tugeva langemisega. Seetõttu imestan, et makropildi muutus ja kasumlikkuse langus ei pane Kaubamaja laienemisplaane külmutama.

Sel kevadel liikus ettevõtte kontolt dividendide maksmiseks ja tulumaksuks 103 miljonit krooni ehk kaks korda enam kui aasta eest. Kiire laieneja kohta on aktsia dividenditootlus (2,2%) päris hea. Spekuleerin, et järgmisel aastal jätab see aktsionärid dividendidest ilma.

Miks? Edasine laienemine vajab palju raha. Kasumlikkuse kiire pidurdumine keerab aga kinni firma enda rahapumba ning lisaks on viimase 12 kuu jooksul ettevõtte võõrvahendite maht kasvanud bilansis 46 protsendilt 57 protsendini. Raha pole enam loopida.

Kuna Tallinna Kaubamaja käibest annab 97 protsenti Eesti turg, sõltub ettevõtte edu väga tugevalt eestlaste ostujõu kasvust. 20protsendise palgatõusu juures ja laenuraha hoogsa pealetungi perioodil polnud kaupmeestel raske raha poodi tooma meelitada. Praegu on aga pilt teine.

Palgakasvu ja inflatsioonitempo on pea võrdselt 15 protsendi juures ehk rahva ostujõud ei kasva ning mustem tulevikunägemus viib osa tarbimisraha säästukontodele.

Plussina saab märkida, et söögita inimene ei eksisteeri ning sestap kõiguvad toiduainete müügiga tegelevate firmade käibed muutlikel aegadel tunduvalt vähem kui sektorites, mille tooteid ja teenuseid tarbima ei pea. Samas aga sunnib majanduslangus tarbijatel vaatama kaupade hinnalipikuid. Siin näen ma taas probleemi. Tallinna Kaubamaja rõhub kvaliteedile ja kõrgemale hinnatasemele. Langus soosib aga pigem säästukette.

Kuna uut makromajanduse vedurit pole hetkel silmapiiril, ei julge ma Tallinna Kaubamaja aktsiatesse investeerimist soovitada. Kui saadakse kulud kontrolli alla ja kasumlikkuse langus pidurdub, hakkan uuesti ettevõtte aktsia ostu kaaluma.