Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läbiotsimine varguse vältimiseks tavaline
Rakvere Lihakombinaat jälgib turundusdirektori Liina Jaansoni sõnul töötajaid juba kümme aastat turvakaameratest. "Kuna Rakvere Lihakombinaat on varguste ennetamisele ja vältimisele pööranud suurt tähelepanu, on varguskatsed oluliselt vähenenud," tõdes Jaanson. Varguste ennetamiseks on Rakvere Lihakombinaadi sisevalveteenistus kasutusele võtnud mitmeid turvameetmeid, näiteks paigaldati töökohtadele juba üle kümne aasta tagasi turvakaamerad.
"Õigustatud kahtluse korral on turvatöötajatel õigus paluda töötaja turvakontrolli," ütles Jaanson ja lisas, et töötajail pole lubatud Rakvere Lihakombinaadi toodangut ettevõtte territooriumil süüa ega seda kaasa viia. Lihakombinaat ei täpsustanud, kui palju ta töötajate varguse tõttu rahaliselt kaotab.
Oma ettevõtte toodangut saavad töötajad osta vaid poest.
Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orava sõnul on ettevõte varastamise minimeerimiseks on loonud turvasüsteemi. Ettevõte paikneb kinnisel G4Si valvataval territooriumil, inimesed sisenevad ja väljuvad läbi turvavärava. Ligipääs ladudele on piiratud. Tema sõnul on avastatud vargused väga väikesed.
Põltsamaa Felixi tooteid saavad töötajad osta kord nädalas väljaspool ettevõtet paiknevast müügipunktist.
Smarten Logistics võitleb vargustega laiaulatuslikku videovalvet ning töötajate pistelist läbivaatust kasutades.
"Keeruline on jagada kaupade kadu ettevõttesiseseks ja -väliseks," vastas toiduainete ladustamise ja transpordiga tegeleva Smarten Logisticsi juht Mait Miller. "Smarteni jaoks eksisteerib kaupade laopuudujääk ja see on kulu, mille vältimiseks kasutame mitmeid vahendeid."
Miller märkis, et laopuudujäägi vältimiseks on logistikafirma sisekorraeeskirjades kirjas lubatud ja keelatud tegevused, kasutatakse töötajate pistelist turvakontrolli, laiaulatuslikku videovalvet laos ja muud.
Smarten kontrollib territooriumilt väljuvaid töötajaid ning sõidukeid pisteliselt, ütles Miller ja lisas, et läbiotsimiseks ei saa turvatöötaja tehtavat kontrolli nimetada, kuna see tehakse inimese enda loal. Kui töötaja keeldub turvakontrollist, kutsub Smarten teda läbi otsima politsei. Ta ütles, et vargused jäävad mõnesaja krooni piiridesse.
Samas moodustavad ettevõttesisesed vargused Smarteni puudujäägist vaid väiksema osa. "Suurem kulu tekib siiski ahelas laotöötaja-autojuht-kaubandus. Suhteline kulu käsitletud kauba väärtusesse jääb Smartenis oluliselt alla jaekaubanduse vastavatele näitajatele," sõnas Miller.
Magusatootja Marminton ASi ja mahlade tootja Largo ASi juht Asso Lankots ütles, et tema ettevõtetel on töötajatega vedanud: viimase kolme aasta jooksul pole suuri vargusi ega puudujääke olnud.
"Nende ruumide uksed, kus väärtuslikumat hoitakse, on lukus," rääkis Lankots. "Pääslates on turvatöötajatel on õigus käekotte ja autosid läbi vaadata, kuid ei saa välistada, et keegi näiteks peotäie suhkrut või kohvi taskusse puistab."