Uuele tasemele

Seda veergu kirjutades hakkan tasapisi taastuma - jalad kuuetunnisest seismisest ja jalgsimatkast lauluväljakult kesklinna enam ei surise ning häälepaelad ka enam ei kipita. Ja kuigi kesknädalal vahele jäänud öö mõttetööd ei soosi, ei kuulu ma ka kindlasti nende hulka, kes öölaulupeo toimumise ning selle kordamineku küsimärgi alla seavad.

Ilmselt kuuleme me veel mõnda aega kusagilt kommentaare, kuidas asjad päris hästi ei sujunud ja et seda õiget tunnet ikka peale ei tulnud, kuid kas suurt usku, lootust ja armastust saabki alati sarnaselt tunda? Erilise igatsus jääb alati ja olgem siis õnnelikud, et meile ühiselt miskit nii erilist kuulub ja, et me ühiselt olime valmis seda erilist nii eriliselt üheskoos meenutama.

Kui mõelda viimase aja uuslavastustele, siis tundub, et kunstiinimestest tegijad on hakanud rohkem tehnikaga sõbraks saama. Öölaulupeo muusikat satsid meenutused videoekraanilt, sel samal elamusküljel märgib Ülle Hallik oma Ruja elamuses, et viis, kuidas video lavastusega sünkroonis töötab, saaks tema käest Oscari.

Tänasest asub publikut üllatama nuku- ja noorsooteater, mille Suvesuhe 2008 lubab lati kõrgele tõsta ja kohaletulnuile näidata, milline peaks olema üks suvetuur. Olles näinud nende "Greace'i", "Romeot ja Juliat" ning vaid loetud nädalatega sündinud segakoori võib juba ette kindel olla, et alla oma lati nad jooksma ei hakka ja publik saab suurepärase meelelahutuse. Kõrget taset näeb saabuvatel päevadel veelgi. Otsige seda Viinistust ja Rock Cafést.