Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eluasemelaenude võtmine nelja aasta tagusel tasemel
Tänavu teises kvartalis väljastati Eestis eluasemelaene 7,2 miljardi krooni väärtuses ehk samavõrra kui 2005. aasta teisel poolel.
Vaatamata sellele, et elamispindade hinnad langevad ja kinnisvaratehinguid tehakse kolmandiku eelmise aasta näitajast vähem, on väljastatud eluasemelaenude jääk kasvamas. 2008. aasta teise kvartali eluasemelaenude jääk oli aastatagusest 19 protsenti kõrgem, jõudes 94 miljardi kroonini.
Kasvav laenujääk tähendab, et pangad finantseerivad ikka aktiivselt uue kodu otsijaid. Tõsi, finantseerimine on muutunud tarbijale keerulisemaks. Enam ei tasu unistada 10protsendilise omafinantseeringuga uue kodu soetamisest, oma raha peab koduostuks olemas olema kolmandiku jagu.
Suurenenud on nõutav sissetulekute määr. Laenuandjate jaoks on oluline laenuvõtja võime laenu korrapäraselt ja tähtaegselt tagasi maksta.
Kui laenu tagastamisega peaks tekkima probleeme, siis paneb laenuandja laenutagatiseks oleva kodu enampakkumisele. Tänase ülimalt ebalikviidse kinnisvaraturu puhul on vähetõenäoline, et enampakkumisel saaks müügisoleva korteri või maja eest mõistlikku hinda.
Laenuvõtmise teeb veel raskemaks tõusev intressimäär. Seda tõstab intressimäära baasiks olev tõusev Euribor. Samuti hindavad pangad riske konservatiivsemalt: tõuseb Euriborile liidetav riskimarginaal.
Keerulisemaks muutuv laenamine ning väiksem kinnisvaraturule jõudev raha mass on olulised tegurid, mis on eluasemeturu tehingute mahu ja hinnad langusesse viinud. Endiselt igakuiselt kolmandiku võrra langev kinnisvaratehingute maht lubab eeldada, et laenumahud kahanevad veelgi.
Väljastatavate eluasemelaenude maht hakkab tõusma alles siis, kui kinnisvaratehingute hulk ja hinnad stabiliseeruvad. Optimistid usuvad, et see võiks toimuda järgmisel aastal. Samas tõenäoliselt ei taga kiire kinnisvarahindade langus seda, et taastuks tehingute maht.
Olulisim tegur kinnisvara- ja laenuturu taastumiseks on hetk, millal üldine maailma majanduskeskkond taastumist soosib ning millal muutub Eesti tarbijate meelestatus kinnisvaraturu suhtes üldisest negatiivsest pigem positiivseks.