Inimesed ja organisatsioonid on pidevas muutumises

Me ei pruugi seda piisavalt hästi tajuda ja märgata, kuna oleme ise selles protsessis osalejad. Palju kergem on jälgida kellegi teise arengut ja hinnata, kas sellel vaadeldaval subjektil ilmneb aja möödudes ka mingeid muutusi hoiakutes, sõnades, tegudes jms. Eriti hea on seda teha juhul, kui me kohtume vaadeldava subjektiga harva.

Kuidas jälgida enda muutuse protsessi ja kas sellele protsessile saab ka kuidagi kaasa aidata?

Kui me soovime midagi muuta, peame suutma seda ka mõõta. Kui pole mõõdetavat sihti või eesmärki, ei suuda me hinnata muutuse protsessi. Seega on oluline läbi mõelda ja paika panna sihid ja eesmärgid.

Eesmärgistatud muutuse protsess saab alguse eesmärgist ja vahenditest. Kui meil on eesmärk, aga puuduvad vahendid (inimesed, finantsid, aeg, teadmised, oskused, kogemused jne), siis ei ole see mitte eesmärk, vaid soov, unelm, ambitsioon. Seega on oluline tagada eesmärgi ja vahendite ühtsus, mis käivitab eesmärgistatud protsessi. Tulemuste saavutamiseks on hea läbi mõelda ja kaardistada võimalikud riskid ja ohud. Nende mõju ennetamiseks kasutatakse protsessi kaitsmiseks tõkestussüsteemi.

Kui mingi risk või oht siiski protsessi käigus realiseerub ja tulemuste asemel kipuvad tekkima tagajärjed, peab olema varuks läbimõeldud tagavara- ehk kompensatsiooni mehhanism nagu variant B või teatud alternatiivid. Sellist lihtsat mudelit on hea kasutada ükskõik millises protsessis, olgu siis tegemist organisatsiooni strateegia elluviimisega või kodus remonti tehes.

Muudatuste protsessi juhtimises on väga oluline roll juhtidel, kes käivitavad olulised muutused organisatsioonides, on ise aktiivsed osalised muutuste elluviimisel ja toetavad meeskonnaliikmeid selles protsessis. Iga muutuse elluviimine eeldab ka selget kommunikatsiooni enne protsessi käivitumist, et tagada kõikide osapoolte informeeritus.

Eesti Kvaliteediühingu Edasipürgiva Organisatsiooni programmis osalejad peavad organisatsiooni enesehindamise tulemusel valima kaks-kolm valdkonda, milles arendusprojektid ellu viia.

Programmi idee on väga hea, kuid esmapilgul tundus paberimajandust päris palju ning seetõttu tekkis meil mõningaid kahtlusi ajaressursi olemasolus. Pärast tugisikuga kohtumist aga otsustasime, et julge hundi rind on rasvane ja saatsime oma osalemistaotluse ära.

Tugiisikust oli ka järgmistes etappides palju kasu, näiteks tegi ta meie töötajatele programmi tutvustava koolituse ja aitas meid järjele enesehindamise päeval. Hindasime vastavalt mudelile ära ettevõtte senise tegevuse, genereerisime projektiideed, valisime välja olulisemad projektid ning moodustasime meeskonnad.

Jaanuaris saime tööle asuda projektidega - see tähendas iganädalasi projektimeeskondade koosolekud ning meeskonnaliikmetele palju iseseisvat tööd.

Konkreetsele kolme projekti tulemusele lisaks hakkasime terviklikumalt käsitlema kogu organisatsiooni arendamist, lisaks tekkis töötajatel võimalus koos töötada teiste osakondade inimestega ning tegeleda igapäevatööst millegi erinevaga.

Viimastel aastatel on Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pööranud üha enam tähelepanu juhtimise kvaliteedile, osalemine Edasipürgiva Organisatsiooni programmis on üks selle väljendusi.

Parendusprojektide määramisel lähtuti LTKH visioonist, missioonist, väärtustest, eesmärkidest ja arengusuundadest, pioriteetide seadmisel kasutati põhimõtet, et tegevused oleksid orienteeritud kolmele huvipoolele - haigla, patsient, töötaja.

Tavapärastele ravitööga seotud tegevustele lisaks otsustati arendada ka teisi patsientidele suunatud teenuseid, näiteks muuta moodsamaks patsiendi võimalusi haiglaga suhelda. Väärtustades kvalifitseeritud personali, on mitmed tegevused suunatud personali töötingimuste parandamisele.

Osalemise tulemusena tekkis arusaamine, et kõigil tasanditel on võimalik anda oma panus haigla juhtimisse ja jätkusuutlikku arengusse.

Kasuteguriks on kogemus tegevuste tulemuslikkust näitavate mõõdikute määratlemisel ja mõõdetavate eesmärkide seadmisel. Lisaks aitas programm pöörata suuremat tähelepanu klientide rahulolu parandamisele, personali arengule ja ressursside optimaalsele kasutusele.

Autor: Asko Talu