Eesti kosub rutem kui arvatakse

Rahandusministeeriumi eilset majandusprognoosi oodati juba mõnda aega põnevusega, prognoosi ootel lükkas mõni ministeerium isegi eelarvekärped edasi. Nüüd on siis tulemus käes: järgmise aasta majanduskasvuks ennustatakse 2,6 protsenti, inflatsiooniks 6 protsenti.

Äripäeva arvates on 2,6 protsenti täiesti usutav hinnang, mille võiks järgmise aasta eelarvet tehes aluseks võtta. Samas peaks olema valmis paindlikult ja kiiresti reageerima, kui olukord läheb hullemaks. Küll tasub olla ettevaatlik ja võtta õppust halbadest kogemustest. Ennekõike tasub meenutada, et viimane riigieelarve paisutati majanduskasvu eufoorias kunstlikult üle, ligi veerandi võrra on selles lihtsalt õhku.

Esimese poolaasta kehvade majandustulemuste tõttu tormatakse nüüd teise äärmusse ning soovitatakse külmutada tulumaksu alandamise kava. See ei ole hea mõte. Lõpuks võetakse see juba oodatud raha kodumajapidamistelt, mis tarbimist võiks elavdada. Praeguses seisus pole aga mingit põhjust uskuda, et riik oskaks kodumajapidamistest mõistlikumalt rahaga ringi käia.

Mingil juhul ei tohiks tõmmata kokku ka investeeringuid. Need on tulevase majanduskasvu seemned.

Riigil on ridamisi kokkuhoiukohti. Praegu manipuleeritakse avalikkusega, et võimalikult vähe kulusid kokku hoida. Sellepärast räägitaksegi maksulanguse peatamisest, automaksu kehtestamisest ja näidatakse, et nii saavad õpetajad parema palga ning koolitoit jääb alles.

Populismiga ei tohi kaasa minna. Selle asemel tuleks üle vaadata riigiaparaat. Näiteks ei vaja me nii palju ministeeriume. Kultuuri- ja haridusministeeriumi võib kokku viia, majandusministeeriumiga liita põllumajandusministeeriumi. Koondamine on tõhus relv, sest selle sammuga saavutatakse pikas perspektiivis väga positiivne efekt.

Kindlasti annab säästa avaliku sektori kinnisvara arvel: müüa ülearused hooned ja kahjulikud üürilepingud. Kärpida tuleks autoparki ja koolituseelarvet. Rahapuudus paneb inimesed tegutsema, seni jätkatakse aga vanamoodi.

Äripäev on optimistlik ja usub, et Eesti majandus hakkab kiiremini kosuma, kui seda praegu ennustatakse. Esimene languskvartal on kätte jõudnud ning tekib tunne, et langus võib kesta kaua. Samas on ettevõtjad ammu aru saanud, et kasv aeglustub.

Paljudes ettevõtetes ragistatakse ajusid teemal, kuidas muutunud olukorras tulusid suurendada või langust minimeerida. Seetõttu hoitakse juba tänavu kulusid kokku ning järgmise aasta eelarves ollakse ettevaatlikud. Nüüd peaks ka riigieelarve koostajad ettevõtjatelt õppust võtma.

Autor: ÄP