Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eripensioni äravõtmine võib harvendada mitmeid ameteid
"Eripensionide saajate arvu kärpimine kohe mõju ei avalda, välja arvatud eripensioni saavate ametkondade pahameel, kuid pikemas perspektiivis väheneb teatud ametikohtadele pürgijate arv ning seda eeskätt just riigiametites, näiteks politseis, piirivalves, kaitseväes," rääkis personaliotsingufirma CV-Online Estonia OÜ turundusjuht Maris Orasson-Pukk.
Tema sõnul on tänavu kuue kuuga tööotsijate arv CV-Online'i andmebaasis kasvanud 14 protsenti ning võrreldes 2007. aasta algusega juba 28 protsenti. "Seega võib arvata, et lisaks mitmete riigiasutuste koondamisplaanidele suurendab eripensionide kaotamine veel avaliku sektori kogemusega tööotsijate arvu, sest paljudel pensionieelsetel töötajatel kaoks motivatsiooni oma ametikohal kuni pensionieani jätkata," sõnas Orasson-Pukk.
"See on alati kurb, et valitsus võtab ette neid asju," kommenteeris baleriin ja tantsupedagoog Kaie Kõrb ministeeriumide plaani reformida eripensionide süsteemi. "Kultuuri raha tahetakse kärpida igast otsast," lisas ta.
Kõrb ütles, et kultuuriinimesed on selle tasu välja teeninud. "Kultuur on riigi alus ja kui kultuur pole riigile tähtis, mis mentaliteedist siis saab rääkida," märkis ta.
Orasson-Puki sõnul on väheusutav, et eripensioni kaotamise pärast tekiks väga suur baleriinide põud. "Vaevalt kultuuri ainuüksi eripensioni saamise nimel luuakse," lisas ta.
Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Mare Jõeorg ütles eilses Äripäevas, et osa kultuuriinimesi leiab, et nad peavad tegema sama tööd kogu aeg ja siis minema varakult pensionile. "Näiteks põhjendatakse meile, miks baleriinidel peaks säilima eripension, sellega, et kui me eripensioni kaotame, siis vanemad ei too enam lapsi balletikooli katsetele."