Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks sõdurid lumes surid?
Logistikud pidid juba aegade hämaruses miljoneid sõdureid varustama toidu, riiete, laskemoona ja tehnikaga, samuti neid ka kiiresti liigutama.
Creveld on uurimuse piiritlenud 16.-20. sajandiga Euroopas.
Autor peatub Napoleoni aja alguse sõjakäikudel ja tema 1812. aasta Venemaa-kampaanial.
20. sajandist analüüsib autor esmalt Saksa vägede pealetungi läänerindel Esimese maailmasõja päevil. Van Creveldi erilist tähelepanu pälvib raudtee ja mahalaadimisjaamade läbilaskevõime.
Teise maailmasõja sündmustest vaadeldakse Wehrmachti mehhaniseerimist, vedusid ja varustamist kolmel perioodil: sõja alguses 1939-1940, Nõukogudemaa sõjaretkel ja Põhja-Aafrika kampaanias 1941. aastal ja lõpuks liitlaste operatsioonil Overlord 1944. aastal läänerindel.
Ka selgitatakse "Barbarossa" logistikat ja tegelikku väljakukkumist, 1941. aasta Moskva pealetungi ja Saksa armee talvevarustuse sõduriteni vedamist.
Põhja-Aafrika sõjakäigu logistikat lahates keskendub autor hiigelpikkade vahemaade probleemile. Arvestades saksa sõdurite viletsat toitu, Liibüa sadamate nappi läbilaskevõimet ja mootorite kõrbemist Aafrika kuumuses, oli autori arvates sõjakäigu häving logistilistel põhjustel paratamatu. Lisandused Eesti vabadussõjast ja Eesti seostest Teise ilmasõjaga on kirjutanud kaitseministeeriumi relvastusbüroo juhataja Toe Nõmm.
Raamat võiks huvi pakkuda lugejale, keda köidab suurte kauba-, tehnika-ja inimmasside (kiire) liigutamine ja ümberpaigutamine. Mil moel sellega hakkama saadi? Kuidas hiigelmahte ja -masse võiks tänapäeval paigalt nihutada?
Millised on suuremad takistused? Kas ja kuidas võiks logistilist kogemust ajaloost tänapäeva ettevõtluses rakendada?
Kuidas vältida ebaõnnestumisi ja lahendada olukordi võimalikult rentaablilt?