Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vargus.ee - kelle abimees?
"Kuna olen elus palju kaotanud tänu pättidele, siis leidsin, et
vargus.ee on õige asi, millega tegeleda. Eesmärk on siiras ja usun selle vajalikkusesse," rääkis vargus.ee juht ja omanik Kristjan Eichler.
Mehe mõte on tegelikult lihtne: pikanäpumehe ohvriks langenu saab kaotatud eseme pildi ning kirjelduse internetti üles panna ning loota, et keegi tunneb tema asja ära ja annab sellest teada. Kui varastatud ese on hinnaline, võib ka vaevatasu pakkuda.
Vaevatasu pakkumisega tekib aga küsimus: kas see on tasuks ausale leidjale või lisateenistuseks vargale, kes asja omanikule tagasi müüb.
"Portaalis välja kuulutatud tuhandetesse kroonidesse ulatuvad vaevatasud võivad mõne eseme puhul ületada hinda, mida nende eest maksaks varastatud asjade kokkuostja," rääkis Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juht vanemkomissar Toomas Jervson. Nii ulatub mõne eseme eest pakutav vaevatasu isegi üle poole selle tegelikust väärtusest. Näiteks sülearvuti HP NX6310, mis maksab veidi üle 6000 krooni, vaevatasuks pakutakse 3000 krooni.
Nii leiab Jervson, et kui politsei jahib tavaliselt varastatud asjade kokkuostjaid, et nende tegevusele lõpp teha, saab varas lihtsalt omaniku poole pöörduda ning oma teenistuse ikkagi kätte saada.
"Seega võib antud portaal, mis on tõenäoliselt loodud siirast soovist varaste elu raskemaks teha, oma praeguses teostuses paradoksaalselt omada hoopis vastupidist mõju, kuna annab varastele võimaluse realiseerida varastatud esemeid mugaval ja ohutul viisil, vältides nii politseid kui ka vastutust," rääkis Jervson.
Vastuolu tunnistab ka Eichler, kuid tahab portaaliga siiski edasi tegeleda. "Otsingute statistikat jälgides on alust arvata, et nii mõnigi varas või ostja on varastatud eseme seerianumbri googeldanud ja sattunud vargus.ee lehele. Kahjuks puudub edasine info," ütles ta ning lisas, et portaalist on tehtud ka uus variant. kus palju häid lahendusi, mis peaksid oluliselt kasutegurit suurendama ja varastel varastatud esemete müümise keerulisemaks tegema.
Viimase aja suurim väljapakutud vaevatasu tuleb Eesti Energia rahakotist, mis kutsub üles hiljuti Päraküla alajaama rüüstanuid pätte 50 000 krooni eest üles andma.
"Esimest korda pakkusime vaevatasu eelmise aasta lõpus, kui pandi toime kümmekond alajaama rüüstamist. Kuna varguste käekiri oli väga sarnane, oli alust kahtlustada, et tegutses üks vargajõuk. Eelmisel aastal neid üles ei leitud, kuid vargused lõppesid," ütles EE kommunikatsioonijuht Kristjan Hamburg ning lisas, et vaevatasu pakkumise eesmärk on vargad üles leida ning et uusi vargusi ei toimuks. Vaevatasu suurus jäi tekitatud kahjuga samasse suurusjärku.
Autor: Gert D. Hankewitz