Uudised
26. august 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kulusäästlik mõtlemine aitab tootmises vigu vältida

Kulusäästliku tootmise filosoofia on maailmas tuntud juba aastakümneid, olles nüüdseks väljunud oma raamidest ning saavutanud kulusäästliku mõtlemise taseme.

Kulusäästliku tootmise põhimõtteid esitleti alguses Toyota tootmissüsteemi nime all. Alles seejärel sai filosoofia oma praeguse nime.

Aja jooksul arenes kulusäästlik tootmine üha edasi ning ettevõtted hakkasid järjest rohkem kasutama kulusäästliku tootmise erinevaid printsiipe, tehes seda ka neid üksteisest eraldades.

Samal ajal tekkisid muud ettevõtte majandusnäitajate ja tegevuste arendamise metoodikad. Sellele lisaks on kulusäästlikud ideed väljunud tootmise piiridest ning on edukalt rakendunud ka teistes valdkondades.

Kõige esimene uuring Jaapani autotööstusest publitseeriti raamatus "Masin, mis muutis maailmas" ("Machine that changed the world") 1990. aastal. Raamat näitas väga selgelt, et Toyota lähenemine toodete projekteerimisele, tootmisele ning tarneahela kujundamisele on osutunud väga efektiivseks. Vahe masstootmise kontseptsiooni pooldajate ja kulusäästliku kontseptsiooni pooldajate vahel hakkas järjest suurenema.

Järgmine üritus laiemalt tutvustada edasiarenenud kulusäästlikku tootmist oli 1996. aastal välja antud raamat ("Lean Thinking"). Raamat tutvustas mõningaid uusi mooduseid, mida progressiivsed ettevõtted kasutasid selleks, et saavutada veelgi kulusäästlikum tootmine.

Uuel sajandil üritas Jeffrey Liker kokku võtta kulusäästliku tootmise kontseptsiooni ning esitas selle 14 printsiibina, mille paigutas nelja gruppi: filosoofia, protsess, partnerid ning pidev parendamine.

Esimese raamatu ilmumisest on sellele järgnenud 18 aasta jooksul peetud tohutu hulk konverentse, seminare, kirjutatud väga palju artikleid, raamatuid, uuringuid kulusäästlikust tootmisest.

Tuuakse näiteid erinevatest tööstusharudest ning paljudest riikidest. Kõige selle tulemusena hakkasid terviklikust kontseptsioonist välja kujunema ja levima n-ö iseseisvad tööriistad ning tehnikad, mida edukalt kasutatakse eraldi.

Kulusäästliku tootmise kõrval on maailmas arenenud ka hulk teisi meetodeid. 1986. aastal võttis Motorola kasutusele protsessi kvaliteedi mõõtmise meetodid, mis sai nime 6 Sigma.

Eesmärk oli tõsta viie aasta jooksul märkimisväärselt teenuste ja toodete kvaliteeti. Kuus Sigma oli defineeritud kui "organiseeritud ja süstemaatiline meetod strateegiliste protsesside parandamiseks ning uute toodete ja teenuste arendamiseks, mis põhineb statistilistel ning teaduslikel meetoditel ning mis on suunatud klientide avastatud vigade arvu vähendamisele."

1987. aastast 1997. aastani säästis Motorola selliste meetodite rakendamisel 14 miljardit dollarit, kuigi müük samal ajal viiekordistus.

Viimastel aastatel on aina rohkem ja rohkem räägitud mitte eraldi kulusäästliku tootmise ja 6 Sigma meetoditest, vaid kulusäästliku 6 Sigma (Lean 6 Sigma) meetodist. Suured rahvusvahelised korporatsioonid juurutasid eraldi 6 Sigma ja kulusäästliku tootmise projektid, kuid teineteisest eraldi ei olnud need võimelised andma vajalikku ja loodetud arengut.

Seejärel töötati välja uus meetod, mis sisaldas endas mõlema meetodi paremad ning tõhusamad printsiibid.

Ettevõtted vajasid kiiret ning stabiilset arengut ning neile ei piisanud enam pelgalt kulusäästlikust toomisest. Nii akadeemilistes uuringutes kui ka praktilistes rakendamistes on võimalik leida palju tõestusi kulusäästlike ideede rakendamise edukusest ettevõtte funktsioonides, lisaks tootmisele ka teistes.

Räägitakse kulusäästlikust logistikast, kulusäästlikust personalijuhtimisest, kulusäästlikust finantsjuhtimisest. Lõpuks jõutakse terminini "kulusäästlik ettevõte" (Lean Enterprise).

Tootmisega tegelevad firmad said eelmise aastakümnendi jooksul aru, et ainult tootmisest ei piisa - oluline osa ärist on ka teenindusel. Selle äratundmise tulemusena asusid tootmisettevõtted aina rohkem tegelema teenindamisega, rakendades teeninduse korraldamisele samu printsiipe, mida nad siiani olid rakendanud tootmise korraldamiseks.

Kõik see viis selleni, et viimastel aegadel ongi kulusäästliku tootmise printsiibid jõudnud ka teenindusse. Ja mitte ainult tootmisettevõtete teenindustegevusse, vaid ka puhtalt teenindusse. Kulusäästliku tootmise printsiipe rakendatakse edukalt näiteks haiglate ja pankade töö korraldamisel.

Kulusäästliku tootmise areng viib aja jooksul olukorrani, kus iga erinev printsiip moodustab omaette meetodi teatud eesmärkide saavutamiseks. Lisaks sellele, kulusäästlik tootmine on tõhusalt võitnud positsioone ka väljastpoolt tootmise valdkonda.

Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et igal ettevõttel, sõltumata tegevusvaldkonnast, on võimalus valida endale sobivaim printsiip.

Autor: Aleksander Miina