Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maja vajab väärt puitu
Ajalooliselt on hoonepalgina kasutatud rohkem mändi, kuna seda leidub Eesti aladel rohkem. Ehitaja seisukohast vaadatuna on mändi kergem töödelda (kuusel on kõvad oksad) ja mänd ei ole kuivades nii rahutu kui kuusk (kuusest seina pannakse salapulki tihedamalt kui männist tehtud seinale). Samuti kipub kuusepalk kuivades rohkem lõhenema. Samas ei karda kuusk sinetust.
Samal ajal männi maltspuidus olevad koobaspoorid aga jäävad kuivades avatuks. Siit ka seletus, miks näiteks sobib kuuselaud välisvoodriks paremini kui männilaud. Kuuselaud kuivab pärast sadu kiiremini ja seega mädaneb aeglasemalt.
Võib öelda, et kui teil on oma kuusemets, siis tehke hoone kuusest, kui männimets, siis männist. Puuliigist olulisem on õige puu valik.
Kui puu on langetatud talvel, siis sine probleem tekib nendel palkidel tavaliselt alles juuni alguses (selleks ajaks peaksid palgid olema kooritud ja ladustatud). Kui aga palk on langetatud suvel, siis männi puhul tekib sine oht juba paari päeva möödudes.
Tänapäeval langetatakse enamik metsi moodsate masinatega, mis aga kahjuks vigastavad etteande rullikutega tugevalt puidu pinda ja vigastatud pinna kaudu levivad kõige kiiremini sinetusseened. Lisaks sellele tuleb palki hiljem oluliselt rohkem koorida, et puidu pind jääks seinas ilus ja ilmastikukindlam. Nii et, kui võimalik, tasub puud langetada palkmaja tarvis palgid mootorsaega.
Kui palgid on metsast koju toodud, on järgmine kevadine töö nende koorimine. Kui palke mitte koorida, on jällegi sineseened ja putukad kaunis kiiresti kohal, samuti algab koorituna puu kuivamine. Kooritud palgid tuleb ladustada. Palgid kaetakse kergkatusega nii, et virna küljed jääksid avatuks. Virnastamisel on oluline, et materjal oleks vähemalt poole meetri kõrgusel maapinnast ja palkide vahel oleks tuulutusruumi.
Kuivamisel palgi kuju ja mõõtude muutumisest tekkivate probleemide vältimiseks tuleks võimalusel materjal kuivatada enne, kui sellest seinapalk valmistatakse. Looduslikult kuivab palk läbimõõdust olenevalt 2-4 aastat. Palkide kuivamisega kaasneb ka palkide mahuline kahanemine. Aga palkide kuivatamisest palkmaja tarvis lähemalt juba mõnes järgnevas artiklis.
Autor: Andres Uus