Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meeskonnamängija Mägus
Kui keeruline oli pärast keskkooli Teie jaoks edasiõppimisotsuse langetamine?
Arvasin, et tahan saada juristiks. Tegin ka Tartu Ülikooli sisseastumiseksameid, aga esimese korraga ei õnnestunud sisse saada. Oli plaan eksamid aasta pärast uuesti teha.
Läksime paari sõbraga, kes ka sisse ei saanud, sõjatehasesse Dvigatel maalritena tööle, et sõjaväkke minekuks ajapikendust saada. Aga lubatud pikendust me ei saanud, kolme kuu pärast, kui objekt valmis sai, ootas meid nõukogude armee.
Kahe sõjaväes oldud aasta jooksul tundus mulle, et silmakirjalikkust on nii palju, et selles riigis on õigust raske taga nõuda. Mõtted juristiks saamisest muutusid.
Sõbrad, kes olid asunud õppima TPI ühiskondliku toitlustuse tehnoloogia ja organseerimise erialale, kiitsid eriala ja õpikeskkonda ning rääkisid mulle augu pähe.
Kas sattusite hotellindusse tööle kohe pärast ülikooli?
Ei, kui ma ütlesin, et vene armee oma silmakirjalikkusega kaugendas mind juura valdkonnast, siis nii kummaline kui see ka pole, lasin ennast pärast ülikooli tööle suunata õiguskaitseorganitesse. Minu esimene töökoht oli praeguses mõistes majanduspolitseis, tol ajal sotsialistliku omandi riisumise vastu võitlemise osakonnas (SORVVO).
Seda taas nende samade sõprade soovitusel, kes olid selleks ajaks töötanud juba paar aastat restoranides. Kahe kuu jooksul sai selgeks, et miilitsaamet ei ole midagi sellist, mis mulle sobiks.
Paraku oli sealt pääsemine üsna keeruline. Üks võimalusi oli poliittööle minek. Tollane sõber Eduard Saul oli just lõpetamas Tehnikaülikooli komsomolijuhi ametikohal, nüüd nimetatakse seda organisatsiooni Üliõpilasliiduks. Eduard tegi ettepaneku võtta temalt koht üle. Liidust, kus oli 5000 liiget, sain esimesed juhtimiskogemused.
1988. aastal asusin tööle Eesti NSV Rahvamajanduse Saavutuste Näituse osakonna juhatajana, propaganda, tänases mõistes turundusosakonda. Esimene suurem tegevus oli ettevõtte nime muutmine, algas kiire poliitiline sula.
Ülikooli ajal tekkisid kontaktid Helsingi Üliõpilasliiduga, mille tulemusena üks endine Helsingi Ülikooli üliõpilane kutsus mind Soome tööle. 1989. aastal asusin Soomes tööle, tehes osalise ajaga n-ö idakaubanduse konsultandi ja osalise ajaga Finest Hotel Grupi turundusjuhi ja Soome esindaja tööd, sealt algas minu hotellinduse karjäär.
Kui palju Eesti turul hotellidele ruumi on, kuidas on lood täituvusega?
Mitte hotelle pole palju, vaid kliente on vähe. Kui mõelda positiivselt, siis klientide jaoks pole kunagi olnud praegusest paremat aega, kui erineva hinnatasemega numbritubade ja teenuste valik oleks nii suur. Ja pole olnud paremat aega nõudluse hüppeks, pakkumine nõudluse kasvuks on valmis.
Teisalt tuleb tunnistada, et kuna eelmisel aastal kasvas hotellitubade arv Tallinnas 20%, aga nõudluse kasv oli 3%, võib öelda, et hotellitube on praegu liiga palju.
Milline juht Te olete?
Olen meeskonnatöötaja, hindan kolleegide, mitte ainult juhtkonna, vaid kogu organisatsiooni osalemist ettevõtte seatud eesmärkide täitmisel. Delegeerin palju. Olen üritanud olla oma käitumise ja otsustega eeskujuks teistele. Ütlen oma arvamused välja ja räägin nii probleemidest kui ka headest asjadest.
Kas töö mahub kaheksa tunni sisse?
Nii ja naa. Võib öelda, et kaheksa tunniga saab hakkama, samas on see töö, mis kestab 24 tundi ööpäevas.
Juhi ülesanne on olla ühiskonnas aktiivne, mis tähendab, et tuleb täita ka teatud ülesandeid, mida pole võimalik bürooajast täita.
Tuleb vaadata, mis toimub väljaspool oma linna ja riiki. Mina ei lülita kunagi telefoni välja, ka vabal ajal ega öösiti, et ekstreemolukorra saabumisel olla valmis reageerima.
Millega tegelete vabal ajal?
Vabal ajal meeldib tegeleda perega seotud asjadega. Meie pere viimaste aastate lemmik on Muhu saar, kus veedame palju aega. Olen kiindunud mootorratastesse, käin matkadel, mootorrattasõidust on innustunud ka minu lapsed.
Ja paar korda nädalas mängin tennist, et oleks ka füüsilist koormust lisaks vaimsele pingele.
Feliks on lõbus, sõbralik, alati abivalmis inimene. Ta ei ole tavaline eestlane, ta on teenindajaks sündinud, sobides oma ametisse väga hästi.
Feliks on hea sõber, kellele võib alati kindel olla.
Talle meeldib reisida, ta on hea reisikaaslane, ta on hea organiseerija ja korraldaja, mistõttu teistel on reisil lihtsam.
Ja Feliks on väga hea kokk, minu elu parim pannkoogielamus on pärit järve ääres lõkkel Feliksi küpsetatud kookidest.