Edev plaatfassaad nõuab eeskujulikku tuulutust

"Plaadi kinnitamisel tuleb kruvid suletud asendist keerata tagasi veerand kuni pool pööret," hoiatab plaatfassaade turustava ja paigaldava Oma Fassaad OÜ juhataja Martin Kärner kinnituskruvide põhjani kinni keeramise eest. Muidu lööb ilmastiku muutudes keskmiselt ühe millimeetri ulatuses paisuv fassaadiplaat kruvil pea maha või praguneb ise.

Plastipõhistest fassaadiplaatidest erinevalt koosnevad tema seletusel firma pakutavad plaadid paberimassist, mida on immutatud vaikudega. Pealt on plaat kaetud laminaadiga, mis võib soovile vastavalt imiteerida puitu, vineeri, kivi, betooni ja krohvi.

Tegemist on justkui vineeri meenutava kuni viiest ristkihist kokkuliimitud plaadiga. Iga kihi paksus ulatub poolest ühe millimeetrini.

Kärner tunnistab samas, et põhiline konkurent ongi just vineerplaatidest fassaadikate. Nagu vineergi, on pabermassi põhine fassaadiplaat servadest õrn. Veelgi enam - see ei kannata nurgale toetamist ega kõvale pinnale serviti panemist.

Vigastatud kohast - nagu vineergi - muutub see plaat niiskusele vastuvõtlikuks, porsub ja hakkab lagunema.

Seepärast peab Kärner plaatide paigaldamist küll jõukohaseks igaühele, kuid samas paneb huvitatuile südamele materjali hella käsitsemist. "Plaatide paigaldamine on iseenesest lihtne, kuid see nõuab suurt ettevaatust," lisab ta.

Samas usub ta, et plastipõhistest fassaadiplaatidest erinevalt ei kipu paberipõhistest aastate pikkuse päikesekiirguse mõjul osa koostisaineid välja auruma. Plaatki peaks oma algse sära säilitama. Ehkki teisalt pole neid plaate tegelikkuses üle paarikümne aasta kasutatud, on Kärneri väitel nende kestus vähemalt 25 aastat. Garantii paigaldamisest peale on ju kümme aastat.

Plaatfassaade paigaldava KeipelGrupp OÜ projektijuhi Kristo Tuule sõnul võib näiteks tsementkiudude põhise fassaadiplaadi panna kas või tuppa.

Löögiõrnadest krohvidest erinevalt talub selline materjal oma vetruvuse tõttu hoope paremini. Seina katkise koha parandamine tähendab siis vaid plaadi vahetust. Algupäraste materjalide - kivi, krohv, vahel ka puit - puhul tuleb kahjustuse kõrvaldamiseks võtta ette suuremad ja kulukamad parandustööd. Krohvi puhul lisandub õige tooni taasleidmise häda.

Fassaadi plaatmaterjalid kinnitatakse tavaliselt seina välispinnale paigaldatud kihiti risti laotud aluskarkassile. See tagab soojustuse pesad, tuuletõkke kinnituse ja fassaadiplaatide taguse tuulutusruumi.

Viimane peaks traditsiooniliselt olema umbes tollise laua ehk 25 millimeetri paksune. Pealegi kasutatakse plaatfassaadide taga soojustusmaterjalina ju vahtplastist sootuks tuulduvamat villa.

Tuule seletusel on ruutmeetri kohta ligi 15 kilo kaaluvate plaatide puhul eriti oluline aluskarkassi tugevus. Muidu võib kogu fassaadikate seinalt alla pudeneda.

Plaatidega fassaadil on parim soojustus ikka mineraalvill. Kui pannakse vill, 25 mm paksuse karkassiga ja tuulutusvahega - see on kindlaim viis.

Polüstüreeniga soojustamine, kus plaatide all tuulutust pole - seal võib kõike juhtuda.

Eriti on plaatidealune tuulutus oluline uutel, ehitusniiskusest veel kuivamata majadel. Korralik tuulutus plaatfassaadi all on alati kindlaim.