Erilisele kaubale erivedu

Reedeks tellis farmaatsia- ja naftafirmadele moodulkomplekside tootja, Jüri tööstuspargis asuv OÜ Pharmadule kahe moodulkompleksi Paldiski põhjasadamasse vedamiseks eriveo. Kolonn koosnes kahest Volvo raskeveokist (üks 420 hj ja teine 580 hj), masinate haagistele olid paigaldatud 4,5 meetri laiused ja 5,4 meetri kõrgused moodulehitised.

Samas ei pea selleks, et tekiks vajadus erivedu korraldada või tellida, olema ainult 100tonnise trafo või 90tonnise kraananoole omanik.

Piisab, kui ettevõtjal on vaja vedada buldoosereid, traktoreid, kombaine, ekskavaatoreid või kallureid.

Raskeid ja ülegabariidilisi erivedusid korraldava JTH Eesti OÜ juhataja Olavi Ollo ütleb, et eriveo loa taotlemiseks kulub paremal juhul vaid mõni tund.

"Taotlemine on lihtne. Vaja teha taotlus ja saata faksi või e-kirjaga," lisab ta.

Mida peaks silmas pidama, kui on vaja erivedu korraldada?

"Tuleb teada kauba täpseid mõõtmeid. Siis organiseerida neile mõõtmetele vastav veotehnika. Taotlema peab veoload. Vaja on elektri- ja raudteeliinide kooskõlastusi, väljalülitamisi ja ümbertõstmisi," kirjeldab juhataja eriveo loa saamise eeldusi.

Loa hinna arvutamiseks tuleb sõrmega maanteeameti hinnakirjas järge ajada.

"Eraldi tuleb maksta kooskõlastuste ja liinide väljalülitamiste eest," täpsustab Ollo.

OÜ Sampo Grupi tootegrupi juhi Andrus Aruaasa hinnangul oleks täiesti arutu ettevõtjal ise hakata erivedu korraldama.

"Meie tellime alati teenuse spetsiaalsetelt veofirmadelt. Ise oleks mõttetu üritadagi," kinnitab Aruaas. "Meil poleks ju oskusi ja teadmisigi, kust mingi luba ja kooskõlastus saada. Veame kaupa Itaaliast ja Austriast Eestisse, siit Venemaale edasi. Erivedudele keskendunud firmadel on Euroopas ja Venemaal koostööpartnerid, kellega asju ajada," põhjendab Aruaas veofirmade kasutamist.

Komatsu masinate müüja ASi Baltem tegevjuhi Jan Berkovitchi sõnul tellivad nad eriveo asjatundjatelt, mistõttu vahel piisab vedajale ainult masina sadamasse jõudmise kellaaja ja sihtpunkti mainimisest.

Tegevjuhi sõnul ei pea sel aastal enam eriveo tellimiseks pikalt järjekorras passima.

"Kui eelmisel aastal võis veo saamiseks umbes nädal aega kuluda, siis praegu on ooteaeg maksimaalselt 1-2 päeva. Mullu müüdi Eestis üle 1000 ehitusmasina," märgib Berkovitch..

Nad lasevad veofirmal buldooserid, frontaallaadurid ja kallurid sõidutada Paldiski sadamast müügiplatsile ja vastupidi.

Metallkonstruktsioone valmistav E-Profiil tellib erivedusid mitu korda kuus.

Juhatuse liige Indrek Ustav ütleb, et väga oluline on eriveo pakkujaga kohtuda.

"Mõlemal osapoolel peab olema selge info ja ühene arusaam veose kohta. Tuleb veenduda vedaja kompetentsis ja reaalsetes tehnilistes võimalustes. Kontrollima peab vastutuskindlustuse olemasolu," loetleb Ustav.

Kuidas saaks veose omanik hea seista, et seadme vedamisel sellega midagi ei juhtuks?

"Olulisim on anda veose kohta võimalikult täpne info ja kontrollida, et vedaja on asjadest aru saanud. Möödarääkimised tähendavad asjatuid lisakulusid nii ajas kui ka rahas," rõhutab Ustav.

Kaubaomanikul tasuks osta ka veosekindlustus. Seda hoolimata tõigast, et vedajal on vastutuskindlutus olemas.

Erivedude hinnad võivad küündida sadade tuhandete kroonideni.

OÜ Sampo Grupi tootegrupi juhi Andrus Aruaasa väitel on mõnigi firma tellitud erivedu maksnud üle 100 000 krooni.

"Tavaveoga võrreldes keskmiselt topelthind. Üks veoots võib meile maksta 100 000 - 120 000 krooni. Euroopast tulevad masinad umbes 60 000 - 70 000 kroonise veohinnaga. Samas on näiteks roomikkäiguosaga ekskavaatori, mis kaalub nii 26-28 tonni ja on üle kolme meetri pikk, veomaksumus kuni 80 000 krooni," nimetab Aruaas hinnavahemikke, millega peaks eriveose tellija arvestama. Tema sõnul tellivad nad aastas mõnikümmend erivedu. Enamasti suurematele traktoritele, kombainidele, külvikutele ja metsatehnikale.