Tavidi omanikud jätavad suure osa kasumist kaukasse

Tegelikult kirjutavad omanikud juba aastaid majandusaasta aruannetes dividendide jaotamise reale, et aktsionäride nõudmisel tuleb välja maksta kogu jaotamata kasum, kuigi reaalselt seda ei tehta. "Juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku aktsionäride nõudmisel maksta välja kogu jaotamata kasum," seisab Tavidi mulluse majandusaasta aruande lõpus. Sama ettepanek seisis ka 2006. aasta aruandes, mil jaotamata kasum ulatus üle 60 miljoni krooni. Välja maksti dividendidena siiski vaid 7 miljonit, nagu selgus 2007. aasta aruandest.

"Igaüks võib panna mingi lause oma aruandesse ja meie oleme sellise sõnastuse valinud. Tegelikult me kogu kasumit välja ei maksa, kaugel sellest," märkis Tavidi suuromanik Tamming. Ta lisas, et kui näiteks majandusaasta keskel tekib omanikel soov maja või suvila osta, saab vajaliku summa kasumit välja võtta.

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Lasse Lehis peab seda juriidiliselt korrektseks. "Oleme sarnasel teemal justiitsministeeriumiga suhelnud, kuid nemad põhjendavad aruannetes esinevat üldsõnalisust sellega, et tuleva aasta aruandest saab niikuinii teada, kui palju reaalselt dividende välja maksti," rääkis Lehis. Ta lisas, et kui peaks tekkima mõjuvaid põhjuseid, miks teha jooksvalt avalikuks aktsionäride dividendiotsused, siis tuleks äriseadustikku muuta.

Tavidi näitest hoopis levinum on Lehise sõnul ettepanek dividende mitte jaotada, ent järgmise majandusaasta jooksul otsustatakse seda siiski teha. "Peaasi, et väikeaktsionäride õigusi ei rikuta," arvas Lehis.

"Investeerin küll kulda, võib öelda, et umbes 60 protsenti oma varast, kuid spetsiaalselt selleks ma dividende ei võta," vastas Tamming küsimusele, kas ta võtab kasumit välja, et seda kulda investeerida.

Samuti kui Tavidi omanikud on varem käitunud ka Oliver Kruuda, kellele kuuluv Lindgren Grupp määras 2005. aastal 60 miljoni krooni eest dividende, kuid 2006. aasta aruandest selgus, et ettevõte maksis välja sellest vaid 7,4 miljonit krooni.