Nutikas äri ja pestav maine

Kalevi majandusaasta tulemustest kiiskas vastu kasum: 113 miljonit krooni. Kui hiilguse kallal pisut küünega kõhvitseda, selgus see aga olevat kassikuld. Suurema osa kasumist andis nurjunud tehing Indrek Rahumaaga, millest kerkinud kahjunõuded Kalevile üle kanti. Tulu tõi kontsernisisene paberiliigutamine, mitte kommitootmine.

Mais rääkis mõnigi analüütik, et Kruuda on ennast nurka mänginud ja trumbid istuvad Rahumaa pihus, kes tahab ilmselt tehingu hinda alla suruda. Muidugi ei või seda stsenaariumit tänagi veel täielikult välistada, ent vaevalt keegi sellesse enam uskuma kipub.

Olgu mis on, üht tuleb siinkohal tunnistada: Oliver Kruudal on nutikad advokaadid. Kui nende tõlgendus vett peab, on Kruudal õnnestunud võluda välja olukord, kus tal pole võimalik kaotada. Kui ärid ostetakse, teenib ta osturaha, kui ei, siis kopsakad trahvid. Huvitav ärimudel: mingu tootmisel ja müügil kuidas iganes, tähtis on juriidiline oskusteave.

31. märtsil sõlmitud memorandumis lubas Alta Capital maksta Kalevi tütarfirmade eest 660 miljonit krooni. Tere müügisummat hinnati toona ligikaudu sama suureks. Kui nüüd mõlema tehingu eest 130-140 miljonit nõutakse, saab selgeks, kuidas Kruuda loodab maksta 313 miljonit neljale musketärile, kes talle Põlva Piima tõid. Eks neid oli ka hädasti vaja: vaevalt oleks hollandlased lepalehti päris rahaks pidanud.

Sest kahjunõuete raha Kruudal veel kaugeltki käes pole. Vaevalt Rahumaa ja teised Alta Capitali omanikud asjale samamoodi vaatavad. Tehingut ju ei toimunud, midagi vastu ei saadud. Kas mujalt laekumata rahavooge just loodusjõudude süüks saab ajada, on muidugi kahtlane. Aga vaevalt neil ka erilist himu on kommivabrikandile pelga magusalõhna eest miljoneid kinkida. Ilmselt pannakse Kruuda advokaatide nutikus ja lepingute vettpidavus peagi proovile.

Äripäev arvab, et vaatamata nutikusele ei tee oma äri finantseerimine loomingulise raamatupidamise abil Eesti majandusele head. Kus ühel mustkunstnikul korda läheb kübarast jänes tõmmata ja rahaks teha, katsub kümme pisemat oma taskust hiirtki leida. Ent isegi kui ükski ettevõtjate ühendus ega riiklik institutsioon skeeme pahaks ei pane, ei muuda see kahtlase väärtusega äripraktikat paremaks. Kui kirjaliku lepinguga arvestada ei saa, maksab äripartneri sõna veelgi vähem. Nii halveneb ettevõtluskeskkond tervikuna ja lõpuks ka Eesti maine investorite silmis.

Äripäev ei saa selliseid diile küll keelata, kuid võib ometi ettevõtjatele soovitada: ärge seda kodus järele tehke. Või mõelge enne seda vähemalt ühe asja üle järele: kui tõenäoliselt te pärast Alta Capitali üritust ise Kruudaga äri tahaksite teha?

Autor: ÄP