Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palk langeb, tunnipalk tõuseb
Eurofondi uuring näitas, et eestlased on koos rumeenlastega Euroopa Liidu 27 liimesriigi hulgas kõige suuremad töörabajad. Kasu sellest ei ole. Nädala alguses teatati, et juulis näitasid Eesti tootmisnäitajad taas langust ning eelarvet koostavad ametnikud katkuvad oma kabinettides juuksed peast, et järgmise aasta kuludele katet leida.
Kõige enam on hädas madala rentaabluse ning suure tööjõukuluga siseturule orienteeritud ettevõtted, kus lõpuks jõuavad käärid ka tööjõukulu kallale. Koondamisest on siin-seal juba räägitud.
Sel nädalal kerkis ka palgakärbete teema. Midagi erakordset siin pole - 1998. aastal kukkus Eestis keskmine palk paari protsendi ringis. See murendaks küll töötajate moraali, langeks ka tootlikkus. Ehk rahuldaks mõlemaid nii palga kui ka tööaja kärpimine? Töönädala lühendamine 35 tunnini ja palga 5protsendiline kärbe tõstaks tunnipalka ligi kümnendiku. Lühem tööaeg nõuaks efektiivsemat tööd, kuid annaks see-eest vaba aega.