Pangad ei hakka võlgu jäänud põllumehi poputama

Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi eile avalduse, kus palus vihmasele saagikoristusajale viidates vastutulelikkust just pankadelt, ehkki suurem osa põllumeestest võtab hulgikaupmeestelt igal kevadel usinalt laenuks viljaseemet, taimekaitsevahendeid, väetist ning kütust. Makstakse saagiga. Ka uued traktorid vuravad kevaditi Eesti põldudele laenuks.

Aripaev.ee andmetel võtab kevaditi tootmissisendeid laenuks kuni 80% viljakasvatajatest. Kui saak ikaldub, jääb võlg üles ning kaubast ilma jäänud toodangu kokkuostja seab põllumaadele hüpoteegi. Nii on praegu mullusuvise põua ja muude apsakate tõttu ligi 300 kinnistut panditud Kesko Agrole, Kemira Growhow'le ning Farm Plant Eestile.

"See on nagu täi ja taime suhe," kommenteeris põllumajandusministeeriumi kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup kujunenud olukorda, kus põllumajandustootjail on neid krediteerinud toodangu kokkuostjailt pankadest leebemat suhtumist oodata.

"Räägin edasi kuulujuttu, aga hiinlased olevat käinud ja huvitunud Eesti põllumajandusmaa kokkuostmisest. Mina ise pole ühtegi hiinlast näinud," ütles Oopkaup ja lisas, et põllumehed kardavad ilmselt, et pangad müüvad võlgaste magusamad maatükid ilma suurema südametunnistuspiinata mõnele välismaisele kokkuostjale.

Pangad lubasid põllumeeste makseraskusi leevendada laenugraafikute muutmisega, mõnel puhul on otstarbekas laenud restruktureerida või võtta maksepuhkust. Ülejäänud ettevõtjatega võrreldes pangad põllumeestele erandeid aga ei tee. "Me ei loo põllumeestele spetsiaalset meetmete paketti," ütles Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar .

Sampo ettevõtluslaenude portfellist moodustavad põllumajandusse antud laenud vaid 1,3%. Praegu selles sektoris võlad praktiliselt puuduvad, rääkis Puskar.

SEB juhatuse liige Riho Unt ütles, et pank on põllumajandus-, kalandus-, metsamajandussektorile laenanud 2,2 miljardit krooni, mis moodustab 2,5% kogu SEB laenuportfellist. "Üle 60päevase võlaga laenud moodustavad põllumeestele väljastatud laenudest vaid 0,6%. Eelkõige ollakse hädas lühiajaliste kohustustega. Põllumeeste maksevõimet on lisaks kehvale saagile mõjutanud ka piima kokkuostuhinna alanemine," rääkis Unt.

Sadala Agro on juhatuse liikme Ahti Kalde sõnul rasketele ilmastikuoludele vaatamata laenumaksed siiani õigeks ajaks tasunud, kuid liisingumaksed on pisut hilinenud.

Kalde lisas, et kui ilm ei parane ja vihma käes kasvama läinud vilja tuleb tõesti maa sisse künda, läheb ta Nordea Panka maksepikendust kauplema. Eilse seisuga oli Sadala Agrol pideva vihmasaju tõttu koristatud vaid 35 protsenti külvipinnast. Tavalisel aastal on neil samaks ajaks võetud kuni 75 protsenti viljast. Viljakoristuse viibimisest on Sadala Agrol viimase kuu jooksul tekkinud 400 000kroonine võlg maksu- ja tolliametile.

Kalde ütles, et tootmissisendeid võtavad laenuks eelkõige need ettevõtted, keda pangad laenusooviga jutule ei võta. Tema sõnul küsivad põllumehi krediteerivad hulgikaupmehed laenult kuni 1% intressi kuus. "Arvan, et 50% põllumeestest kasutab praegu panga raha, sest see on odavam," ütles Kalde.

Põllumehi krediteerivatelt hulgikaupmeestelt ei õnnestunud aripaev.ee-l eile kommentaari saada.

Selle sügise äärmuslikud ilmastikuolud on paljud Eesti talunikud ja põllumajandusettevõtjad pannud raskesse olukorda: vihmade tõttu on saagikoristus oluliselt takistatud ja toimub seetõttu tavapärasest tunduvalt hiljem. Mitmekordselt on suurenenud teravilja kuivatamise kulud. On tõsine oht, et paljudel põllumeestel on seetõttu probleeme laenu- ja liisingmaksete õigeaegse tasumisega. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb ettepaneku arvestada selle sügise erakordseid ilmastikuolusid vääramatu jõuna.

Seetõttu palume mitte rakendada põllumeeste maksete viibimisel lepingutejärgseid viiviseid, vaid anda võimalus maksegraafikute kohaldamiseks konkreetsete põllumeeste võimalustele vastavaks ilma täiendavate lisatasudeta.