Kõrgem tootlus meelitab investoreid Eestisse

Põhjamaades ja Balti riikides tegutsev kinnisvaraettevõte Newsec leiab oma sügisaruandes, et kinnisvara investeerimisfondid on Eesti turule tagasi pöördumas.

Eesti lõunanaabrid peavad esialgu võitlema veel kasvava inflatsiooni ja ebastabiilse majanduskeskkonnaga.

Balti riikidest nautis Eesti esimesena kiiret majanduskasvu, kuid koges esimesena ka selle nõrgenemist, kui pangad hakkasid majandust jahutama. Hetkeolukord lubab ennustada viimaste aastate kiire inflatsioonitõusu peatumist kõige varem selle aasta lõpuks, kuid on tõenäoline, et nii Lätis kui ka Leedus tõus veel mõnda aega jätkub. "Eesti turul on tootlikus oluliselt tõusnud, mis on suuri investeerimisfonde tagasi meelitamas," sõnas Olev Mait Makk Newsec Baltics'ist. "Samas on investoritel kõrged nõudmised ja sobivate investeerimisobjektide arv on limiteeritud. Eestis on aga Balti riikide suurim ärikinnisvara varu, riigi soosiv maksusüsteem, hea infrastruktuur ja väikesed tehingukulud, mis on investoritele meelt mööda," lisas ta.

Leedu tugevus peitub laohoonetes, logistikas ja distributsioonis. Sealsel kinnisvaraturul on pikemas perspektiivis hea investeeringupotentsiaal. Investeerimisaktiivsus tõuseb seal siiski kõige varem järgmisel aastal. Suurim huvi on jaemüügipindade vastu Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas ning kontoripindade vastu Vilniuses. Sel ja järgmisel aastal Vilniusesse lisanduvad kontorid stabiliseerivad ka rendihindade tõusu. Leedu suuruselt teine linn, Kaunas, on kaubanduse ja transpordi valdkonnast vaadatuna strateegiliselt olulises paigas ning seal toimub laohoonete, logistika ja distributsiooni tugev arendamine.

Järgmise kahe aasta suurimad investeeringud tehakse Kaunase laohoonete ehitamisesse ja Klaipeda sadamasse. Eksisteerib siiski oht, et ehitatakse rohkem laohooneid ja jaotuskeskusi, kui neile on lühemas perspektiivis turgu. Läti pealinn Riia on Balti regiooni suurim linn ja on seetõttu pikemas perspektiivis institutsionaalsetele investoritele atraktiivne investeering.

Praegu on seal siiski tunda suurt muret riigi majandusliku tasakaalutuse üle. Inflatsiooni kiire tõus sundis valitsust 2007. aasta alguses tegema inflatsioonivastaseid plaane, mis andis aga tagasihoidlikke tulemusi ning seetõttu rakendatakse pikaajalist majanduse stabiliseerimisplaani alles sellel aastal. Sellest hoolimata ennustatakse käesolevaks aastaks rekordilist inflatsiooni - ligi 14 protsenti. Suur ebakindlus riigi lähiaja majandustuleviku suhtes tähendab, et enamik investeeringuid tehakse "turvalistesse" objektidesse nagu kontori- ja jaekaubanduse pinnad, mis asuvad atraktiivsetes piirkondades ning mille rentnikel on kindel finantstaust ja pikaajalised lepingud.