Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leevendus kliimamuutusele
Teadusuuringud tõendavad, et kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris toob kaasa kliima soojenemise. Kasvuhoonegaaside heitmed, mis Eestis majanduse muutuste tõttu võrreldes tunduvalt vähenesid, suurenesid taas 2000. aastast alates. Energiasektor toodab Eestis umbes 86% süsihappegaasi sisaldavatest kasvuhoonegaasidest. Euroopa Liidus reguleerib CO2-heitmeid heitmekaubandussüsteem.
Kuidas heitmeid vähendada? Odavaim meetod on CO2 kogumine ja säilitamine (CCS - carbon capture and storage). Asjakohaste tehnoloogiatega saab 5-15% CO2 sisaldavatest suitsugaasidest eraldada süsihappegaasi ning koguda sellest umbes 90%. Kogutud ja kontsentreeritud süsihappegaas suunatakse torujuhet pidi hoiukohta. Süsihappegaasi säilitamiseks võib kasutada nafta- või gaasireservuaare, sügavaid soolase põhjavee kihte ja ammendatud kivisöe- või soolamaardlaid. Õiges kohas võib gaasi säilitada sadu kuni tuhandeid aastaid.
TTÜ uuringud on näidanud, et geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ei võimalda Eestis süsihappegaasi ladustada. Hoidlakivimid on liiga kõrgel ja põhjavesi on mage, mistõttu seda saab kasutada joogiveena.
Seevastu Lätis on sobival sügavusel vähemalt 15 struktuuripüünist. Need reservuaarid sarnanevad Incukalnsi maa-aluse loodusliku gaasi hoidlaga, mida on kasutatud juba 40 aastat. Need hoidlad mahutavad vähemalt 300 miljonit tonni süsihappegaasi, mis rahuldab Läti ladustamisvajaduse 150 aastaks.
Eesti Energia uurib võimalust siduda süsihappegaasi põlevkivituhaga. Meie elektrijaamad toodavad aastas vähemalt 5 miljonit tonni tuhka. Nii eemaldatakse süsihappegaas, vähendatakse põlevkivituha jääke, säilitatakse maastikke, täidetakse kaevandamisel tekkinud ohtlikke maa-aluseid tühimikke. Kuid see võimaldab eemaldada vaid 10-12% Eesti suurte elektrijaamade CO2-heitmetest, mis kahjuks ei kata isegi heitmete viimase kahe aasta juurdekasvu.
Siin saaksid meid aidata naabrid Lätis. Eestis toodetud CO2 võiks torujuhtmetega Lätimaale transportida. Arvestades meie koostöökogemusi lätlastega maagaasi ja Incukalnsi gaasihoidla kasutamisel, on süsihappegaasi Lätis ladustamise idee suurepärane. Eesti kahe suurema elektrijaama heitmete Lätis ladustamine võimaldaks CO2-heitmeid vähendada Eestis 80% ja Baltimaades 50% võrra.
Autor: Alla Shogenova