Mõõda eelarvet, enne kui lõikad!

Uuest eelarvekavast on ilmunud esimesed teated. Kõige silmatorkavamad on neis kaks joont: tõenäoliselt lükatakse edasi tulumaksu alandamine ning ilmselt õnnestub valitsuskoalitsioonil ka kaotada käibemaksuerisused.

Äripäev on korduvalt ilmutanud poolehoidu käibemaksuerisuste kaotamisele. Mida lihtsam ja selgepiirilisem on maksusüsteem, seda vähem on selles pragusid, milles kõikvõimalikud hägusad äripraktikad kinnistuda saavad.

Tulumaksureformi külmutamine ei meeldi Äripäevale pooltki sama palju. Meie arvates ei ole sellest tõusev tulu kaugeltki nii suur kui selle pikaajaline pidurdav mõju Eesti majandusele.

Käibemaksuerisuste kaotamine tooks Äripäeva arvutuste kohaselt 2009 eelarvesse veidi alla 900 miljoni krooni, 2009-2011 kokku aga üle 2,6 miljardi krooni. Tõsi, käibe kahanemine võiks seda summat mõnevõrra kärpida. Ent takkajärgi oleks ka raske kindlaks teha, kui suur osa sellest langeks erisuse kadumisest tingitud hinnatõusu arvele ning kui suur osa tuleneks majanduskeskkonna jahtumisest.

Tulumaksu puhul kasvaks "võidu-summa" igal aastal, kuna senise stsenaariumiga oleks maksumäär pidevalt langenud. Kolme aasta jooksul kokku kosuks riigieelarve sellest enam kui 1,4 miljardi krooni võrra. Pea kaks korda vähem kui käibemaksust.

Tegelikult ei ole see aritmeetika siiski nii lihtne. Enne Ivari Padari pakutud kompromissiga nõustumist tahavad koalitsioonipartnerid veel mõnda aega lehmi kaubelda. Alles tuli Reformierakond välja 17punktilise nõudmiste nimistuga, milles on eelarve seisukohalt nii tulu- kui ka kuluallikaid - ning isegi mõni punkt, mille mõju jääb kaugemasse tulevikku. Ühe sellisena torkab silma muidugi "kiiremas korras" nõutav haldusreform.

Vähesed usuvad, et Eesti haldussüsteem on ideaalne ning ei vaja ainsatki muutust. Samas on muutmiskavu pakutud välja terve rida, äärmuslikumad neist erinevad aga nagu siga ja kägu. Ning ka Vallo Reimaa plaani taga pole selget ülevaadet, kuidas see eelarvele mõjuks. Kui valdu ei taheta üksipäini piitsaga liituma sundida, tuleb alustada präänikukuludest. Ja ka siis on kahtlane, kas see just reformijate populaarsust tõstab. Vaevalt tahab Reformierakond iseendale näppu lõigata, pigem on seegi nõue järjekordne vahend kauplemiseks mõjuvõimu pärast.

Äripäevale meeldiks märksa enam, kui jagelemise ilu asemel pöörataks tähelepanu Eesti eelarvele ja majanduse tervisele. Alustada võiks kaalumisest, kas on ikka tarvis maksureformi külmutada ja oma majandust vabatahtlikult aeglustada. Maksudega ei mängita.

Autor: ÄP