Ettevõtlusest on pärit pooled võlad

Sokolovi hinnangul pole 1990ndate lõpu majanduslangus praegusega võrreldav, kuna toona kukkus ära vaid Vene turg.

"Mis puudutab minevikku, siis siin ei saa paralleele tõmmata, sest tol ajal kukkus ära vaid Vene turg, kuid majanduse toimimise mudel ja struktuur väga palju muutuma ei pidanud," märkis Sokolov.

"Nüüd on Eesti olukorras, kus peaks majandusstruktuuri kapitaalselt muutma. Me pole enam odava tööjõu ega energiaga riik ning sisemajanduse tugev nõudlus pole jätkusuutlik," sõnas Sokolov.

"Eesti Panga statistikat vaadates võib näha, et ettevõtete võlgnevuse tase on kasvanud kiiremini kui eraisikutel. Majanduse jahenemine on kandumas kinnisvarast väljapoole ning sisenõudlusele suunatud tööandjad on raskustes palga maksmisega. See omakorda kandub erasektorisse. Lisaks vähendab inimeste maksevõimet kõrge inflatsioon," rääkis Sokolov.

Nordea Panga korporatiivpanganduse juhi Andreas Laane sõnul on Nordeas provisjonid seotud nii eraisikute kui ka ettevõtetega ega saa täheldada ettevõtete riski olulist kasvu. Tema sõnul hoidis Nordea oma ettevõtluslaenupoliitikat ka kiire kasvu ajal konservatiivsena. Seetõttu on nende keskmine provisjonide määr oluliselt madalam kui pangandusturu keskmine.

Krediidipanga äripangandusjuhi Uku Tammaru sõnul jaguneb nende laenuportfell eraisikute ja ettevõtete vahel laias laastus pooleks ning ettevõtete riskid on hajutatud eri sektorite vahel.

Krediidipank eraldas poolaasta lõpu seisuga ebatõenäoliselt laekuvate nõuete katteks 14 miljonit krooni ehk 0,53 protsenti laenuportfellist. "Suurema osa sellest moodustavad tõepoolest ettevõtete allahindlused," kommenteeris Tammaru, kelle sõnul on haavatavamad sektorid endiselt kinnisvara, väikesed ehitajad, FIEd, aga ka väikesed ja keskmised põllumajandusega seotud tootjad. "Väikeste ettevõtete mured on seotud peamiselt sellega, et ollakse üksteisele võlgu ning see tendents kasvab. On ka võlgu maksuametile," selgitas ta.

"Üldiselt näitab praktika, et kõige vähem riskantsed on eraisikute eluasemelaenud. Oma kodu on asi, millest nii kergesti ei loobuta. Veidi riskantsemad on äriühingute investeerimislaenud, sh viimastel aastatel populaarsed kinnisvaraarendused. Kõige riskantsemad on tagatiseta laenud, näiteks eraisikutele antud väikelaenud, sest nende tagasimaksetega hakatakse probleemide korral kõigepealt viivitama," rääkis Tammaru.

"1998. aasta nn rubla devalveerimisele järgnenud majanduslangust ja toimunud protsesse ei saa võrrelda 2007.-2008. aasta majanduslangusega," ütles Sampo Panga tegevjuht Aivar Rehe. "Mõlemas kliendikategoorias, nii era- kui äriklientide puhul, on laenude jooksvas teenindamises erinevused, aga ka üks selge sarnasus - laenude teenindamine põhineb kassavool, olenemata sellest, kas tegemist on leibkonna või ettevõttega," märkis Rehe.

Rehe sõnul tuleb ettevõtluslaenude teenindamisel arvestada ettevõtte orientatsiooniga sise- või välisturule ja konkurentsivõimet. Eraisikute laenude teenindamisel jälgivad pangad tööhõivet ja üldiste halduskulude, nagu elektri, kütte, kommunaalmaksete jms kasvu dünaamikat.