Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stora Enso tõmbab kokku kõikjal

    Soomes, Saksamaal, Rootsis, Venemaal ja Baltimaades kokku 1700 töötaja teenetest loobuv Stora Enso jätab detsembris Eestis tööta 127 inimest. Eile hommikul Paikuse saeveski töötajatele koondamisteate viinud Stora Enso Timberi juhi Hannu Kasurineni sõnul võitlevad nad sel viisil üldise nõudluse vähenemisega. "Peale selle, et tooraine hinnad on tõusnud, on oluline see, et SKP ja ettevõtlusaktiivsus on üldises languses. See on nii Eestis, Soomes ja ka USAs. Seetõttu on vähenenud nõudlus meie toodangu järele," selgitas Kasurinen ja lisas, et eriti puudutab vähene nõudlus ehitusvaldkonda.
    Teine põhjus tootmismahtu piirata tuleneb aga Stora Enso soovist end vabastada Venemaa importpuidu sõltuvusest. Venemaa tõstab uuel aastal ümarpuidu ekspordimaksu 50 euroni tihumeetri eest. Stora Enso on aga suuresti sõltunud just Venemaalt sisse veetavast toorainest.
    Venemaa avalikustas kava puidu eksporditolle järk-järgult tõsta juba 2006. aastal. "See otsus on tükk aega teada olnud. Ma arvan, et osal ettevõtjatel jätkus sinisilmsust arvata, et kui Venemaa riigi tasandil midagi välja kuulutab, siis on seda võimalik veel painutada," kommenteeris ASi Toftan tegevdirektor Martin Arula. Tema sõnul hakkas Toftan tooraine hankimist Võrumaal Sõmerpalu vallas asuvasse saeveskisse ümber korraldama kohe uuest maksukavast kuuldes. Viimane puidulaadung Venemaalt saabus neile aasta eest. "Ma arvan, et see on ettevõtte või organisatsiooni küsimus, kas selle teate peale hakati midagi ringi tegema või mitte," nentis ta ja märkis, et tooraine hankimise ümberkorraldamine võtab omajagu aega. Toftan kasutab kohalikku puitu, Venemaa äralangemist asendab import Lätist. Eelkõige Eesti metsamüüjate poole vaatab edaspidi ka Stora Enso, kellele kuulub Eesti suurim saeveski Imaveres.
    Hästi Venemaad tundva transiidiärimehe Raivo Vare sõnul ei tee idanaaber ekspordimaksu tõstes muud, kui soovib töötlejaid oma territooriumile tuua. "See ei ole Eesti-vastane otsus. See pole isegi mitte läänevastane otsus. Nad lihtsalt viivad ellu juba pikemat aega viljeletud majanduspoliitikat," selgitas ta. Soome ja Rootsi puiduettevõtted on aga nüüd lubanud oma toorainele üle minna - ja see tähendab toorainet koduses Skandinaavias, mitte tingimata Eestis. Vare hinnangul liigselt Venemaa puidutarnetest sõltuvad tootjad või üksused lihtsalt kaovad ja võtab aega, enne kui varustamine ümber korraldatakse. Ka Arula leidis, et Paikuse pole ainuke saeveski, mis oma uksed Eestis sel hooajal sulgeb.
    Stora Enso Timberi Balti tootmisgrupi juht Pekka Hukkanen lubas aga võimaluste piires Paikusel koondatavale personalile organisatsiooni sees tööd otsida. "Ma ei ole selles väga optimistlik. Aga me aitame kindlasti oma töötajatel uut töökohta otsida."
    Stora Enso on nüüd kahe aasta jooksul sulgemas teist saeveskit Eestis - 2007. aastal lõpetas tegevuse Sauga saetööstus. "Kui minult küsida, siis ei, kindlasti ei plaani me Eestis rohkem tegevust kokku tõmmata," vastas Hukkanen küsimusele, kas saeveskid Imaveres ja Näpis ning samuti Stora Ensole kuuluv Viljandi Liimpuidu tehas avatuks jäävad.
    Paikuse saeveski juhataja Tõnu Järve ütles eile napisõnaliselt, et teade Paikuse saeveski sulgemise kohta Stora Ensolt tuli, kahjuks puudus tal info, mis saeveskist edasi saab ja millised on omanike konkreetsed plaanid.
    "127 inimest kaotab töö, detsembri lõpus lõpetame tegevuse, laod ja tootmine suunatakse ümber," kommenteeris ta teadet.
    Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni sõnul on vaid 30 protsenti saeveski töötajatest kohalikud ja umbes 38 töötuks jäänud inimest katastroofi kaasa ei too, sest vallas elab 2300 tööealist inimest. "Paikuse valla elanikud on ettevõtlikud ja head spetsialistid, nemad tööta ei jää," ütles ta.
    Siiski sõnas Erkmann, et Paikuse saeveski sulgemine on kaotus kogu piirkonnale, sest ka teiste valdade elanikud käivad seal tööl. "Kaljult alla viskuma ei hakka. Ka majanduse taandumist tuleb kavandada, kuigi arengu planeerimine on meeldivam. Kuid majandus on sinusoid," lisas ta.
    Erkmann märkis, et täpsem mõju selgub tulumaksu laekumisel. Tema sõnul on 51 protsenti nende eelarvest üksikisiku tulumaks ja neil valdadel on lihtsam, kus riigi toetus on suurem, sest riigilt abi loota ei ole. "Peame oma mõistusega hakkama saama."
    Riigi Metsamajanduse Keskuse turundusjuht Ulvar Kaubi ütles, et laias laastus on Paikuse saeveski sulgemine halb uudis kõigile.
    "See on asjade loogiline jätk, kuna Venemaa puidutollid tõusevad 1. jaanuaril," nentis Kaubi.
    Ta lisas, et Eestis on piisavalt saeveskite võimsust, et kodumaist palki töödelda. "Saetööstuse konkurents jääb hõredamaks ja probleeme võib olla edelapiirkonna metsaomanikel, sest seal on ilusad kuusemetsad," sõnas ta.
    Kaubi sõnul mõjutab Venemaa puidutollide tõus kogu Eesti metsatööstust. "Soome ja Rootsi firmad hakkavad kohalikult turult puitu ostma ja Balti riigid jäävad kiiluna vahele, sest nad muutuvad Venemaa varustamise äralangemisega vähem atraktiivseks ja ostuhuvi on äärmiselt kehv," lisas ta. Rootsi ja Soome metsatöötlejad nimelt koondavad oma tootmise kodumaale ja eelistavad kodumaist puitu.
    Kaubi selgitas, et kuna Eesti mets on väga mitmekesine ja siin ei ole selliseid palgipõlde nagu ida pool ja Lõuna-Ameerikas, on Venemaa palgi ärakukkumisega raskem müüa ka paberi- ja küttepuud, sest palki on Eestis ka oma saetööstuse tarbeks vähe. "Kui saaksime vaid puude tüved maha võtta ja ladvad metsa jätta, oleks kõik väga hea," ütles ta.
    Ka on puiduhinnad kukkunud. "Reaalsus on see, et puiduhinnad on 50 protsenti kukkunud ja on kohati nelja aasta tagusel tasemel. Ainukesena ei ole kukkunud küttepuude hind, mis on samale tasemele jäänud," lisas Kaubi.
    "On raske aasta ja järgmine tuleb raskem. Pikki kokkuleppeid ei sõlmita, on ühe kuu lepingud ja raske on kuskilt saada paremaid hindu," ütles ta.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.