Tehnikaülikool viib teadmised tootmisse

Ain Alvela 11. september 2008, 00:00

Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) on käimas kümmekond ettevõtetega kahasse tehtavat projekti, mille kaudu loodetakse suunata tootmisega tegelevatesse firmadesse teadmistepotentsiaali, millest kõrgkool kubiseb, ent mis siiani on jäänud loksuma pelgalt akadeemilistesse ringkondadesse.

Üks selline projekt tipnes nädalapäevad tagasi, kui AS Eesti Ehitus andis TTÜ ehitusteaduskonna mehaanikainstituudi laborile ligemale 3 miljoni krooni eest materjalitugevuse katseseadmeid. Tegemist on läbi ajaloo suurima erasektori annetusega TTÜ-le.

Selle nädala alguses pakatasid rõõmust TTÜ energeetikateaduskonna õppejõud, kui energeetikakontsern ABB kinkis elektriajamite ja jõuelektroonika instituudile miljon krooni maksva keevitusroboti koos simulatsiooniprogrammiga. Lisaks keevitamisele oskab robot joonistada ja asju ühest riidast teise laduda. Selle najal hakkavad teadmisi omandama automaatika ja robootika eriala tudengid.

TTÜ rektor Peep Sürje sõnul panustavad ettevõtjad üha enam kooli tehnilise varustuse uuendamisse ning see on vajalik abi lisaks rahale, mida õppeasutus saab riigilt ja euroliidu tõukefondidest. Ühtekokku on TTÜ-l kaante vahel sadakond lepet ettevõtetega.

"Mida parem on meie laboratoorne baas, seda paremad spetsialistid ettevõtted meilt saavad," kinnitab Sürje. "Tulevast inseneri saab hästi koolitada vaid siis, kui talle anda õppepraktikat tööstuslikel seadmetel. Vanaviisi kriidiga tahvlile joonistamine ei too enam ammu tulemusi."

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi dotsent Elmo Pettai on seda meelt, et tootmisega tegelevates firmades muutuvad täpsus ja kiirus üha olulisemateks.

"Tänapäeva tehnoloogiline protsess ei võimalda siniseid esmaspäevi," tõdeb Pettai. "Töökäsi ei jätku, toodangu maht aga peab kasvama. Appi tulevad automaatika ja robotid, aga enne kui need firmasse tarnida, peab seal keegi nendega töötama õppima."

Äsja käivitatud keevitusrobot integreeritakse 2005. aastal ostetud tootmisliini mudeliga. TTÜ tootmise automatiseerimise õppetehnika võimaldab nüüd näitlikult simuleerida tootmisprotsessi, mis koosneb tellimuse vastuvõtmisest, arvutis selle täitmiseks vajaliku seadmestiku koostamisest, selle esitlemisest tellijale, näidise koostamisest ning asja tootmisse suunamisest.

"Eesti firmad on liiga väikesed, et omal jõul suuri asju valmis teha," tõdeb Pettai. "Selleks, et seda siiski saavutada, on vajalik ettevõtete koostöö. Seda me proovimegi nüüd hakata suunama."

Maikuus sai allkirjad TTÜ kokkulepe tootmislahenduste väljatöötamisega tegeleva Sweco Projektiga. Lepingu tulemusena käisid juba sel suvel tudengid Swecos praktikal, sügisest hakkasid firma insenerid pidama koolis loenguid.

"Peame võtma igal aastal tööle kümmekond hea hariduse saanud inseneri," selgitab Sweco Projekti juhataja Aare Uustalu. "TTÜs saavad nad väga hea akadeemilise hariduse. Meie lisame projekteerimise praktilised oskused."

Suuresti ettevõtete ja ärimeest poolt rahastatavate TTÜ Arengufondi stipendiumidega maksti tublimatele õppuritele eelmisel õppeaastal kokku 2,3 miljoni krooni.

TTÜ diplomiga spetsialiste on kõige rohkem BLRT Grupis - oma paarsada, sadakond töötab ABBs.

Tootmise automatiseerimisega saab algust teha alles siis, kui on olemas spetsialistid, kes kõrgtehnoloogilisi tootmisliine käsitseda oskavad.

Tööstusseadmete ja -liinide masinehitusliku projekteerimisega tegeleva OÜ Teamwork Engineering juhataja Meelis Viisileht näeb tehnikaülikooli tootmise automatiseerimise labori kõige olulisemat kasutegurit ettevõtete jaoks selles, et juba mingi tehnikaeriala omandanud inimesed saavad TTÜ seadmete baasil omandada konkreetselt robootikaalaseid teadmisi.

"Kui firma ostab tootmisesse roboti, siis võib töötajate väljaõppe korraldada ka uue seadme tarnija ning üldiselt see ongi nõnda korraldatud," selgitab Viisileht. "Aga kui insener asub ametisse ettevõttes, kus on töös robotitega varustatud liinid, võib sellest küll kasu olla, kui ta TTÜs täiendkoolituse läbi teeb."

Meelis Viisilehe hinnangul on tootmise automatiseerimise sh robotite kasutamise esimene ülesanne tõsta ettevõtte tootlikkust - töö saab kiiremini ja veatumalt tehtud, kui inimene eales suudaks. Edasi tulevad tööjõukulude kokkuhoid, võimalus tootmispinda paremini ära kasutada, säästa energiat, parandada tarnetäpsust jmt. Kõik see aitab tõsta ettevõtte tegevuse efektiivsust, mis omakorda tugevdab firma vastupidavust turukonkurentsis.

Elmo Pettai, TTÜ dotsent
Automaatika rakendamine võimaldab luua töökohti, robotiseeritud töökohti.

TTÜ-le kingitud uus tööstusrobot võimaldab õpetada automaatliinide programmeerimist, projekteerides esmalt virtuaalse tootmisliini, kõrvaldada seal kõik probleemid ja lõpuks teha valmis reaalne liin, millelt hakkab tulema reaalset toodangut. Asja praktiline väärtus on selles, et tootja ei pea tellijale enam ajama udujuttu mingist umbmäärasest hinnast, vaid saab konkreetsed numbrid ette laduda.

Bo Henriksson, ABB Balti regiooni juht
Kinkisime tehnikaülikoolile selle roboti, kuna loodame, et tänu sellele saame koolist järjest paremaid spetsialiste. TTÜ diplomi saanud inimeste teoreetiliste teadmiste baas on tal üldjuhul hea. Sageli tekib aga probleeme praktilise osa madala tasemega. Selle korvamiseks saavad tudengid meie ettevõtetes praktikal käia.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:43
    Otsi:

    Ava täpsem otsing