Ärimehed leidsid Horvaatiast õhkõrnu lootusi koostööks

Artikkel

- Uudised
- 11. september 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärimehed leidsid Horvaatiast õhkõrnu lootusi koostööks
Eesti ettevõtjad kohtusid Eesti ja Horvaatia kaubanduskodade korraldatud kosjasobitamisüritusel võimalike uute koostööpartneritega.
Krimelte juht Jaan Puusaag ütles pärast kohtumist, et ta polnudki arvestanud sellega, et leiab siit midagi, sest tal on äripartnerid Horvaatias. "Mul on rohkem infot vabakaubandustsoonide kohta vaja. Lootsin, et selle kohta seletab keegi rohkem midagi, aga mulle anti hoopis internetiaadress," lausus Puusaag.
Palkmajade ehitaja RPMi juht Martti Kork sai kohapeal kohe pakkumise, kuid suhtub sellesse esialgu eelarvamusega. "See ettevõte sai enne kokku ka Eesti Ehitusega ja müüs talle ka ning pärast seda tuli minu laua taha ja ütles, et tahab osta maju. Ma ei oska veel midagi öelda," märkis Kork.
Ka Tiit Vapper Real Systemsist oli pärast kohtumist positiivselt meelestatud, tema sõnul terendab võimalik koostöö silme ees. Seevastu Eesti Ehituse juht Jaano Vink oli veidi pettunud, sest tema kontaktidest tuli kohale vaid üks.
"Me kohtusime siin vanade partneritega, kellega oleme siiamaani koostööd teinud, samuti mõni uue potentsiaalse partneriga. Horvaatias on olnud läbi ajaloo inseneride tehniline tase suhteliselt kõrge, inseneriharidust on siin väärtustatud," märkis Empoweri juht Andres Vainola.
"Horvaatidega on viimase nelja aasta jooksul kaks partnerit välja kujunenud, väga tõsiseltvõetavad ettevõtted ka rahvusvaheliselt," märkis Vainola.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktori Siim Raie sõnul ootavad Horvaatia ettevõtjad välisinvesteeringuid just kinnisvara- ja ehitussektorisse, aga kindlasti peaks arvestama väsitava bürokraatiaga.
Raie sõnul püütakse meelitada ettevõtjaid kinnisvara ja ehituse valdkonda. "Siia pole aga lihtne siseneda, bürokraatia on kordi keerulisem, ehituslubasid keeruline saada ja pettusi ka rohkem," lisas ta.
"Horvaatiat võiks vaadata juurdepääsuna endisele Jugoslaavia rajoonile," märkis Raie. Horvaatia siseturg on rahvaarvult küll kolm korda Eestist suurem, aga ostujõud jääb maha.
Järgmiseks või ülejärgmiseks aastaks ennustatakse Horvaatias kinnisvarabuumi, Eesti kinnisvaraarendajad võiksid nüüd pilgud Horvaatia turule suunata. "Igasugune lihtsustumine ja liberaliseerimine annab tõuke," märkis Raie. "Kuid eks buumil ole ka omad võlud ja valud. See on juba iga investori professionaalsuse küsimus, kuidas ta suudab oma riske hinnata ja kaaluda."
Horvaatias näib valitsevat selline olukord nagu Eestis mõned aastad tagasi: kohalik koduturg kasvab väga kiiresti ja ettevõtjate motivatsioon välisinvestoreid leida oli selle võrra pärsitum. "Isegi ingliskeelne kodulehekülg pole veel väga levinud. Info ja kontakti leidmine on aeglane," lausus Raie.
Autor: Kaisa Tahlfeld
Hetkel kuum