Dollari pöörane tõus

Tellisin möödunud nädalavahetusel internetikaubamajast Amazon.com ühe raamatu, mis maksis koos postikuludega kokku 290 krooni. Oleksin ma seda teinud kaks kuud varem, saanuksin raamatu kätte enam kui 30 krooni võrra odavamalt, aga täna läheks teos maksma juba üle 300 krooni.

Ma ei mäleta aega, mil dollar oleks nii lühikese perioodiga nii võimsalt kerkinud (aga ka langenud). 15. juulil fikseeris Eesti Pank dollari ametlikuks kursiks 9,80, eile 11,25 krooni. Vähem kui kahe kuuga on dollar kallinenud 1,45 krooni võrra.

Alles see oli, kui paljud finantsturgude spetsialistid ennustasid dollarile kadu ja hävingut. Algul olid pessimistlike prognooside aluseks USA makromajanduslikud näitajad - väliskaubandus-, jooksevkonto- ja eelarvedefitsiit. Mullu lisandus hirmudele kinnisvara- ja finantsturgudel toimuv ning sellest tulenev majanduskasvu aeglustumine või isegi kriis.

Ehkki dollar tugevnes järsult alles viimastel kuudel, esines valuutakursi trendimuutuse märke juba tunduvalt varem. Järjest enam hakkas ajakirjanduses ilmuma lugusid, kuidas eurooplased käivad New Yorgis ostlemas ja kuidas dollari nõrkus annab USA ettevõtetele Euroopa omadega võrreldes konkurentsieelise.

Esmaspäevane Financial Times kirjutas koguni, et mitmed Euroopa ettevõtted viivad tootmise Aasiasse ja Ida-Euroopa asemel hoopis USAsse. Tõsi, põhjus ei ole ainuüksi Ühendriikide valuuta nõrkus, vaid ka soodustused, mida paljud osariigid tootmise sinna viivatele ettevõtetele teevad.

Ma olen üsna veendunud, et juhul kui midagi erakorralist või ekstreemset ei juhtu, võib pea kaheksa aastat kestnud euro tõusu tsükli lugeda lõppenuks. USA majandus on oma probleemidest üle saamas.

Ükskõik, kas finantskriisist saadakse lõplikult üle juba sel aastal, nagu loodavad optimistid, või kandub see aastasse 2011, nagu kardavad pessimistid, on selge üks. USA on probleemide lahendamisega Euroopast ja muust maailmast selgelt ees. Kui Föderaalreserv hakkab ilmselt peagi baasintressi tõstma, siis Euroopa Keskpangal seisab ilmselt ees langetamine, sest majanduslanguse oht on hakanud kollitama tervet euroala.

See aga tähendab, et dollar muutub investoritele üha atraktiivsemaks.

Kui pikas perspektiivis ootab dollarit ilmselt edasine tõus, siis lähiajal on oodata Ühendriikide valuutale pigem langust, mida finantsturgude spetsialistid armastavad nimetada korrektsiooniks.

Saksamaa ühe suurema panga Commerzbank AG valuutastrateeg Lutz Karpowitz lausus eile uudisteagentuurile Bloomberg, et Ühendriikide valuuta tugevneb lähipäevil 1,383 dollarini euro eest ehk 11,31 kroonini, mis on n-ö tehniline vastupanutase. Pärast seda lähevad tema sõnul käiku dollari müügiorderid.

Need investorid, kelle portfellis on ülekaalus USA väärtpaberid, on dollari tõusu mõju juba ilmselt tunda saanud. Mõõdukas miinus dollarites võib kroonides tähendada hoopis plussi. Suurt miinust on dollari kursi tõus pehmendanud ja suurt tõusu võimendanud pea 15 protsendi võrra.

Dollari eelmine tõusutsükkel lõppes 2000. aasta oktoobris kursiga 18,85 krooni. Uue tsükli tõus võib ulatuda ilmselt 20 kroonini. Krooni ilmselt sel ajal siiski enam ei ole.