Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Käes on hea aeg olla ettevaatlik
Ameerika Ühendriikide pangandusmaastikku kujundavad maavärinad ümber juba mitte päevade, vaid tundidega. Suurimad hüpoteegiväljastajad Freddie Maci ja Fannie Mae võttis valitsus nädal tagasi üle, kahekordistades sellega riigivõla. Bank of America ostis 50 miljardi dollariga üles Merrill Lynchi, saades maailma suurimaks väärtpaberivahendajaks. Föderaalreservil kulus juba teine nädalavahetus tulekustutamiseks: kindlustuskorporatsioon AIG taotleb neilt 40 miljardit laenu, üks USA suuremaid panku Lehman Brothers andis aga menetlusse pankrotikaitse avalduse.
Viimasele uudisele järgnes eile maailmaturgudel üleüldine langus. Nagu rämpshüpoteekide kriis tõestab, kanduvad Ameerika mured kiiresti kõikjale laiali.
Äripäev arvab, et Ameerika uudiste mõju saavad peagi tunda ettevõtjad, kes on rajanud enda plaanid laenurahale. Ega see maamunalt küll kao, kuid praegu on kaval mõelda välja ka plaan B, mis läheb käiku siis, kui majandus 2009. aastal siiski ei taastu.
Üldine ebakindlus suureneb. Otseseid mõjusid USA olukorral meile tõenäoliselt ei ole, kuid see halvendab maailma üldist majanduskeskkonda. Eesti majandus on aga mõjutatav nii oma väiksuse kui ka keskmisest suurema avatuse tõttu. See tähendab, et halbadel aegadel peame olema ka keskmisest targemad ja ettevaatlikumad.
Tõsi, Eesti pangasüsteemil pole USA pangandusgigantidega otsest seost. Ent kui turgudel on tärganud kahtlused ja kindlusetus, muutub see kiiresti üleüldiseks. Nii kukkusid Halifax Bank of Scotlandi aktsiad eile enam kui veerandi võrra pelgalt seetõttu, et osa oma kinnisvaralaenudest väljastas pank USAs. Turg pole kohus: börsil kauplejate silmis on kahtlusalune süüdi, kuni pole tõestanud oma süütust.
Kui Eesti suurpangad üksteise järel välisomanike kätte läksid, sai Eestist vähemasti panganduses tõepoolest Skandinaavia osa. Mida aeg edasi, seda tihedamaks muutuvad need sidemed, kuni Ühispanga ja Hansapanga kaubamärkide kadumiseni tänavapildist.
Sellel on olnud mitu tagajärge. Ühelt poolt poleks me skandinaavlaste abikäeta saanud supelda Eesti mõistes hiiglaslikus rahavoos ning nautida üldrahvalikku kinnisvarabuumi, mis puudutas vähemalt sama paljusid kui Balti kett ja Rahvarinne. Teisalt tunneme samavõrd selgelt nüüd ka maailma rahaturgude mõjusid.
Äripäev hoiatab: ärge võtke asjatuid riske. Vaadake üle oma kulud ja mõelge, kui kindlad on teie tulud. Kahtlemata on langus hea aeg investeerimiseks, kuid see on ka hea aeg pankrottideks.
Autor: ÄP