Direktoriks kasvanud

Urve Vilk 18. september 2008, 00:00

"Räägitakse, et kui mult väikesena küsiti, kelleks ma tahan saada, olin vastanud, et direktoriks," naerab praegu tegevdirektori ametis olev Nuudi.

Kas mäletate, kelleks poisina saada tahtsite?

Perekonnas räägitakse, et kui mult väikese poisina küsiti, kelleks tahan saada, olin vastanud, et direktoriks. Meie tänaval, paar maja edasi, elas direktor, kes sõitis uhke autoga, ilmselt seetõttu.

Teie esimene töökoht?

1973. aastal oli Tallinna linnavalituses kapitaalehituse osakond, mis tegeles ehituse järelevalvega. Sinna läksin tööle ökonomistina.

Tallinnasse tuli olümpiaregatt, mil hakati tohutult ehitama ja loodeti kogu Tallinn uueks muuta, nii hästi ei läinud, aga palju asju tehti ära. Teekond linnavalituses kestis 1980. aastani.

Hiljem sain aselinnapeaks, tegelesin kommunaalmajanduse, transpordi ja keskkonnakaitsega. See oli periood, mil õppisin tundma linna tuiksooni: transporti, vett ja kanalisatsiooni. Kui nendega oled tegelenud, tunned suurte juhtimissüsteemide juhtimisega seotud probleeme. Kui paned ühe tänava kinni, on ka teised umbes. Nägin, kuidas väikesed vead võivad tekitada suuri.

Kas edasi tuli keskkonnaministri töö?

Olen tööle sattunud n-ö palavatesse kohtadesse. Keskkonnaministriks olemise ajal tuli metsamajanduse ja looduskaitsesüsteem ümber formeerida keskkonnaministeeriumiks. See oli üleminekuperiood, mil oli juba teada, et Eesti elu hakkab muutuma. Palju tehti koostööd Põhja- ja Baltimaadega. Oli fosforiidiaeg, kinni pandi tselluloositehas Tallinnas ja Maardu fosforiidikombinaat.

Oli huvitav, valmistasime ette looduskaitseseaduse, esimest korda hakati mõtlema looduskeskkonnale ressursside kaudu, tööstusele pandi saastemaksud jne.

Kuidas Pauligisse sattusite?

Pärtel Paulig otsis 1991. aastal võimalust Eestisse tagasi tulla. Välisinvesteeringud olid siis uudsed, väliskontsernidega suhtlemiseks polnud oskusi, see toimus vaevaliselt.

Pärtel Paulig küsis tuttavalt, kas see tunneb Eestis mõnda inimest, kes oskaks anda head nõu. Tuttav soovitas mind.

Kohvi- ja maitseainetööstuse vastu peaks olema igas riigis suur huvi, see liigub ainult tõusuteed. Vanasti olid kohv ja maitseained päris valuutaallikaks. Ütlesin, et loomulikult ma võin nõu anda.

Kui 1992. aastal küsis härra Paulig, kas ma tahaksin Pauligi nõukogusse tulla, vastasin, et olen hea meelega nõus tegevdirektoriks tulema.

Mis algusaastail Pauligis praegusega võrreldes teisiti oli?

See on nagu öö ja päev. Näiteks oli Saue linnas vesi ja elekter ühe toite peal. Sel ajal tuli mõelda, et infrastruktuur töötaks, et saaks tööd teha, nüüd töötatakse sellega, kuidas paremini turustada.

Millisena Te maitseaine- ja kohviturgu tulevikus näete?

Maitseainete hinnad on tõusnud, kuna need tulevad ekvatoriaalsetelt aladelt ja Aasiast. Levivad vastutustundlikel põhimõtetel tegutsevad ettevõtted, ka meie oleme nendega seotud, see toob kaasa hinnatõusu. Kui kasutada kvaliteetset maitseainet, pole seda vaja kasutada nii palju kui mittekvaliteetset. Meie ülesanne on olnud kasvatada endale turgu, 15 aastat tagasi kasutati soola ja pipart, nüüd on üle 100 erineva maitseainesegu. On tore, et inimesed on hakanud toidule ja tervislikule toitumisele rohkem mõtlema, selles suhtes on Eesti tohutult arenenud. Võime arvata ennast Euroopa keskmiste hulka.

Sama on toimunud kohvi puhul. Soomlased on maailmarekordiomanikud, tarbides kümme ja pool kilo kohvi aastas, eestlane joob neli ja pool kilo, Euroopa keskmine on viie kilo ringis.

Kui vaadata Pauligit, on meie turud erinevates arengustaadiumites. Kui Põhjamaad on stabiilsed ja Baltimaades on väike kasv siis Ukraina ja Kasahstan on päris algastmel. Nii ei hakka igav, on võimalus kaasa mängida erinevatel malelaudadel.

Millistest omadustest Teil juhtimises enim kasu on olnud?

Rahulikkusest ja diplomaatilisusest, oskusest teisi inimesi kuulata ning nende omi mõtteid õigetele radadele juhtides kompromisse saavutada ja õigeid meeskondi luua.

Milliseid printsiipe juhtimisel jälgite?

Kõige tähtsam on, et meeskond peab olema avatud ja aus, kui midagi on kokku lepitud, viiakse see ka ellu.

Tenniseväljakul kohtusin Tiiduga juba noorena, aga kuna töötame mõlemad nüüd rahvusvahelises firmas, oleme palju ka tööteemadel rääkinud.

Tiit on sihikindel ja töökas, ta liigub süsteemselt püstitatud eesmärkide suunas.

Tiidu väärtus seisneb uute asjade käivitamises. Üleminekuajal tegi ta olümpialiikumisele õlga alla pannes ära raske töö, temas oli sütitavat entusiasmi, mis aitas leida sponsoreid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:44
    Otsi:

    Ava täpsem otsing