Tööjõud liikuvamaks ELi sees

Selle aasta septembris ja oktoobris toimub Euroopas üle 500 töömessi, seminari, loengu, õpitoa ja kultuuriürituse, mille kõigi eesmärk on toetada töötajaid Euroopa Liidus ringiliikumisel. Üritusel "Euroopa tööpäevad 2008" osalevad erinevad organisatsioonid: kohalikud ettevõtted, avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud tööturuasutused, sotsiaalpartnerlusorganisatsioonid, ülikoolid, õppe- ja koolituskeskused ning kaubanduskojad. Euroopa tööpäevadele oodatakse üle 200 000 inimese.

Tööpäevi korraldatakse igal aastal, et selgitada tööandjatele ja töötajatele ELi-sisese tööalase mobiilsuse kasu ning pakkuda neile võimalust üksteisega kohtuda ja juttu ajada.

Tööpäevad viivad paljud kokku ka EURESi võrgustiku nõustajatega, kes abistavad ja nõustavad erinevatest töökogemustest huvituvaid tööotsijaid ning tööandjaid, kes otsivad andekaid töötajaid olenemata kodakondsusest.

Silla loomisega nende kahe vahele aitab EURES kaasa Euroopa tööturu paremale toimimisele, parandades sellega Euroopa kodanike heaolu ja konkurentsivõimet. Miks on mobiilsus oluline?

Enamiku eurooplaste jaoks tähendab Euroopa Liit vaba liikumist liikmesriikide vahel. Ka tööalane mobiilsus on oluline töökohtade arvu kasvu ja majanduskasvu edendamisel. Et ära kasutada võimalusi ja uusi kogemusi, peavad inimesed olema liikuvamad nii ametikohtade kui ka tööpiirkonna mõttes.

Kuna töötajate nõudlus ja pakkumine ei jaotu riigiti ja piirkonniti võrdselt, ei saa vajalike oskuste puudust sellistes sektorites nagu tervishoid ja masinaehitus lahendada alati kohaliku tööhõivega. Oskuste ja töökohtade parema sobitavuse tagab suurem geograafiline mobiilsus. Liikuvama tööjõu roll on üha olulisem, arvestades eelkõige seda, et leidub korraga nii täitmata töökohti kui ka töötuid inimesi.

Tüüpiline mobiilne töötaja on pigem noorem ja kõrgema kvalifikatsiooniga ning töötab välismaal lühikest aega. Sellised töötajad suudavad pakkuda tööandjatele vajalikke oskusi vajalikul ajal ja vajalikus kohas. Mobiilne töötaja naaseb sageli päritolumaale. Nähtub, et teise riiki minev tööta inimene leiab seal kodumaale jäänutega võrreldes töö palju kiiremini.

Paljud avastavad, et teises Euroopa riigis töötamine annab inimesele võimaluse õppida uusi keeli, avastada uusi kultuure, omandada uusi oskusi; mobiilsusvõimalustest on teadlikuks saadud. Praegusel majandusliku kitsikuse ajal peame rohkem kui kunagi varem neist õppetundidest kasu lõikama ja arendama Euroopas välja tõelise mobiilsuskultuuri.

Mobiilsus peaks olema iga eurooplase karjääri loomulik osa. Töölaatade üritustel võib saada esmased teejuhised. Lisaks peab töötajatel ja nende peredel olema võimalik kõikidel liikumisetappidel saada tugiteenuseid ning tõsiselt tuleb arvestada naasmise teemat - töötaja taaslõimimist tema kodutööturul.

Mul on hea meel, et 2004. aastal ühinenud kaheksa riigi töötajatele on kehtestatud piirangud veel vaid Belgias, Taanis, Saksamaal ja Austrias. Mõned piirangud kehtivad veel ELiga 2007. aastal liitunud Bulgaaria ja Rumeenia töötajatele.

Soovitan kõikidel riikidel, kus veel kehtib üleminekukord, see kaotada, sest mobiilsuskogemus mitte ainult ei arenda inimeste pädevusi ja oskusi, vaid võimaldab eurooplastel anda suurema panuse oma mandri saatuse kujundamisse.

Autor: Vladimir Shpidla