Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Korruptsioonioht riigi koolitushangetes

    Sügisel uue hooga alanud riigiametnike koolituste tarvis on Eestil kulutada järgnevate aastatega sajad miljonid kroonid euroraha.
    Laias laastus jagab riik avaliku sektori koolitusteks, analüüsideks ja uuringuteks lähema viie aasta jooksul euroraha umbes 200 miljonit krooni. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus jagab erasektorile teist samapalju. Tegemist on läbi aegade rekordilise summaga, mis kasvatab järgnevatel aastatel paljude Eesti koolitusfirmade käivet.
    "Põhimõtteliselt on see summa Eestile ette nähtud ja tuleb ka ära kasutada. Vastasel juhul jääb raha lihtsalt kasutamata," ütles riigikantselei struktuuritoetuste talituse juhataja Urmo Merila.
    Uus riigihangete seadus ei käsi alla 624 000kroonise hanke puhul välja kuulutada avatud riigihanget. Isegi juhul, kui koolitus maksab üle rahvusvahelise piirmäära ehk üle 2 miljonit krooni, võib selle teha lihtsustatud korras ehk võtta oma äranägemise järgi ettevõtetelt pakkumised ja valida võitja. Seejuures ei pea võitja sugugi olema kõige madalama pakkumise teinud firma.
    Senine süsteem on juristide ja koolitusfirmade juhtide sõnul põhjustanud korruptsioonihõngulise olukorra, kus suur vabadus on antud riigiasutustele ning hankespetsialistidele.
    "Avaliku sektori koolituste otsustuskriteeriumid on segased ja kogu süsteem läbipaistmatu," möönis Vain & Partnerid OÜ konsultant, endine Parex Panga juht Loit Linnupõld. Sageli jõuab info hangetest koolitusfirmale siis, kui kuulutatakse välja võitja, lisas ta.
    "Küsitakse küll pakkumisi, kuid tundub, et võitjad on tegelikult ette teada. Keegi ei taha kohtuda, öeldakse vaid: tehke mingi pakkumine," rääkis ta. Pimesi pakkumiste tegemine on Linnupõllu sõnul aja raiskamine ja firma on otsustanud, et kui selget teavet ei saa ega hankijal konkreetset huvi pole, nad pakkumisi ei tee.
    EMI EWT juhataja Tiit Tammemägi ütles, et avaliku sektori koolituste riigihangete puhul on olukord üsna halb. "Kui meile tuleb riigiametist vastus, et võitjaks osutunud firma oli teist parem, kuid ei tooda ära isegi firma nime, rääkimata muudest asjaoludest, kus on siis läbipaistvus?" küsis Tammemägi.
    Lisaks sellele, et tema sõnul röövitakse pakkumiste küsimisega firma aega, saadakse laekunud pakkumistelt hiljem oskusteavet. "Paljudel kordadel me ei lähe pakkuma. Näiteks kui pakkumise kutse tuleb nädal enne tähtaega. Võib arvata, et tegu on lihtsalt näilise protseduuriga, kus võitja on ammu ette teada," ütles Tammemägi.
    Inscape Koolitus, mille käive oli mullu 16 miljonit krooni, ütleb majandusaasta aruandes, et euroraha toetusel on avaliku sektori koolituste hulk ja käive kasvanud.
    "Oht korruptsiooniks on kindlasti olemas, kuid ma arvan, et see väga suur pole," märkis Inscape'i juhatuse liige ja Eesti Koolitusfirmade Liidu juhatuse liige Peeter Puskai. "Hanke võitjate nimed avalikustatakse ning varem või hiljem selgub, kas firma vastab nõuetele ning kas tal pole maksuvõlgu," lisas ta.
    Küll aga on Puskaile jäänud avaliku sektoriga kokku puutudes mulje, et raha, mida seal koolitustele kulutatakse, on jalaga segada. "Seal võib rääkida raha kiirest kulutamisest. Enamasti ei huvituta tulemuslikkusest ega efektiivsusest. Kindlaid mõõdikuid avalikus sektoris ju pole," ütleb ta.
    SELF II OÜ omanik ja juhtivkoolitaja Karin Hango sõnul moodustavad avaliku sektori koolitused nende firma tööst ligi viiendiku.
    "Pakkumiskutseid tuleb meile palju. Umbes pooltele avaliku teenistusega seotud pakkumiskutsetele ütleme ära," ütles Hango. Põhjuste hulgas tõi ta näiteks selle, et kliendiga ei teki dialoogi, nende valmisolek panustada koolituse õnnestumisse ei ole tajutav või on asutuse ettekujutus koolitaja jaoks liialt ebamäärane või jäik.
    "Et mingi rahasumma tuleb ära kulutada, pole minu arvates väärikas eesmärk. Raha tasub kasutada juhul, kui on olemas kindel plaan ja vastused küsimustele, miks just nüüd ja mida täpselt soovitakse arendada," ütles Hango.
    "Koolitusfirmadele on euroraha andmine avalikule sektorile muidugi ühelt poolt suur väljakutse panustada riigi arengusse ja teiselt poolt oht rahaahnusest tulenevalt kaotada oma arenguperspektiivid ehk keskenduda kiirele ja lihtsale tulule," kommenteeris Hango.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.