Eestil pole tööstuspoliitikat

Eesti majanduspoliitikas puuduvad tööstuspoliitikat soodustavad meetmed, mis aitaksid tekkida ja areneda edukatel rahvusvahelistel gruppidel. BLRT-taoliste firmade teke ja areng on oluline Eesti majanduse üldisele arengule, maksebilansi jooksevkonto defitsiidi vähendamiseks ja üldisele elatustaseme tõusule. Kriitilise tähtsusega on edukate ekspordivõimeliste tööstusettevõtete teke Eesti praeguse majanduslanguse tingimustes - me vajame uut majandusjõudu langusest välja tulemiseks ja selline jõud saab tulla eelkõige tööstustootmisest.

Praegusest majanduslangusest väljatuleku ravimina on peamiselt pakutud majanduse struktuuri muutust, mis tähendavat paljude väikese ja keskmise suurusega innovaatiliste ekspordisuutlike ettevõtete teket. Nende väikeettevõtete leitavad võimalused eksportturgudel ja nende ettevõtete pakutav nišitoodang peaks selle kontseptsiooni kohaselt tootma Eestile piisavat rahavoogu, et maksta kinni meie laenud, ületarbimine, kinnisvarabuum ja majanduse tagasilangus.

Idee paindlike ekspordisuutlike väikeettevõtete tekkest on küll õige, kuid see, et ainult nullist tekkivad väikeettevõtjad meid praegu päästavad, ei ole realistlik. Välisturgudel tegutsemine ei ole nii lihtne, et kõik meie väikeettevõtted seal avali süli vastu võetaks, ja samas ei ole ka müüdava eksporttoodangu leidmine kahe päeva ega ka kahe aasta küsimus - eelkõige arvestades, et me plaanime toota ning eksportida kõrge lisandväärtusega kõrgtehnoloogilist kaupa. Väikeettevõtjatele lisaks on vaja suuri tööstusettevõtteid, mis omaksid piisavalt mastaapi, et välisturgudel läbi lüüa.

Ka eksportivad suured tööstusettevõtted ei teki üleöö, kuid tark ja kaalutletud tegevus nende väljaarendamiseks viib suure tõenäosusega sihile. Seda enam, kui kasutada baasina Eestis olemasolevaid tootmisharusid ja ettevõtteid.

Eesti majandusruumis on mitmeid tegureid, mida oskuslike majanduspoliitiliste meetmetega on võimalik suunata. Näiteks saab soodustada tööstust finantseeriva kapitali kasvu ja vähendada spekulatiivseid kapitalipööritusi kinnisvaras ja teistes ülekuumenenud valdkondades.

Kui kogu meie majanduse ülekuumenemiseks kulunud spekulatiivne kapital oleks oma koha leidnud tööstustootmises, siis ilmselt ei räägiks me praegu majanduslangusest. Eesti tööstus vajab soosivat ja stabiilset seadusandlikku võrku selleks, et investorid oleksid huvitatud ja julgeksid tööstusesse raha paigutada. Eesti majanduskeskkond vajab garantiisid valitsuse pronksiöötaoliste avantüüride välistamiseks.

Autor: Anu Hallik-Jürgenstein