Ehitajad puksivad Merkot riigi rahast eemale

Täna pealelõunal asub riigihangete ameti vaidlustuskomisjon arutama Eesti Ehituse ja mitme teise ettevõtte kaebust, mis puudutab Kukruse-Jõhvi teelõigu rekonstrueerimist Ida-Virumaal. Kaebusega üritatakse jagunemisel uue registrinumbri saanud Merko Ehitus konkursilt eemaldada.

Sarnasel põhjusel vaidlevad Eesti Ehitus ja Merko Ehitus kohtus Ämari lennuvälja hanke pärast. Möödunud neljapäeval andis Tallinna halduskohus selles vaidluses õiguse Merkole.

Merko Ehituse omaniku ja nõukogu esimehe Tõnu Toomiku sõnul on riigihangete vaidluste puhul tegemist Eesti Ehituse initsiatiiviga. "Need ei ole mitte teised ehitusettevõtted, vaid Eesti Ehitus. Ja mitte Merko vastu, vaid kõikide vastu, kõikide vahenditega," ütles ta.

Eesti Ehituse juhatuse esimees Jaano Vink ei nõustunud väitega, nagu püüaks ettevõte konkurenti turult kõrvaldada. "Eesti Ehitus ei vaidle mitte seetõttu, et kõrvaldada turult konkurent - see on naeruväärne -, vaid selleks, et tagada kõigile konkureerijatele võrreldavad võimalused," selgitas ta. Vink lükkas ümber ka spekulatsioonid, justkui kasutaks Eesti Ehituse suuromanik ja Reformierakonna toetaja Toomas Luman Merko vastu ära oma poliitilisi sidemeid.

"Ei oska härra Toomas Lumani eest vastata, kuid mulle teadaolevalt ei ole tema nende vaidluste teemadel kulutanud ei majandus- ega kaitseministeeriumi uksi," märkis Vink.

Samuti Merko Ehituse vastu kaebuse esitanud ASi Talter juhatuse esimehe Sven Pertensi selgitusel on reeglid riigihangetele ranged. "Teinekord on niisugustel puhkudel iga koma ja iga pisikene nüanss olnud väga tähtis ja seda on arvesse võetud. Ma leian, et antud juhul peaks see samamoodi käima," ütles ta.

Maadevahetusskandaali tõttu otsustas Merko Ehitus hiljuti jaguneda ja selle tulemusena sai Merko Ehitus uue registrinumbri. Konkurentide väitel on tegemist uue ettevõttega, kel puudub ehitusajalugu ja seetõttu ei saa see firma osaleda riigihangetel.

Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul on uus ettevõte aga vana õigusjärglane igas mõttes ja seega kvalifitseerumisega ei tohiks probleeme olla.

Raske on nõustuda väitega, justkui ei saaks Merko Ehitus riigihangetel osaleda. Sisuliselt on kahtluse alla seatud see, kas jagunemisel n-ö uuele Merkole üleläinud asjade, õiguste ja kohustuste kogumiga läksid üle ka eelkäija senine majandustegevus, pädevus jne, või see haihtus. Õiguslikult prevaleerib arusaam, et jagunemisel tekkinud ning jaguneja vara ja ettevõtte ülevõtnud uus isik on varasema õigusjärglane. Olen teemaga kursis ainult meedia vahendusel. Kõrvaltvaatajale jääb protsessist mulje, et ehitusettevõtjate konkurents on teravnenud.