Hinnatõus on kauge tulevik

Suuremate tarbesõidukite esindajad tunnistavad, et lähiajal pole neil kavas remonditeenuse hindasid tõsta. OÜ Skuba Eesti töökoja juhataja Ahto Sigur ütleb, et viimane hinnamuutus oli neil 2008. aasta alguses, mis oli suures osas seotud mehaanikute palkadega.

OÜ Volvo Estonia hinnatõus jäi jaanuarisse, kui ettevõtte assistent Kadri Arraste sõnul tõsteti remondihindu. "Hinnatõusu põhjus oli üleüldine hinnatõus Eesti turul - elekter, soojus, ruumide rent," selgitab Arraste.

Lubaduste rida, hindu mitte tõsta, jätkab Iv Pluss. Viimati korrigeeriti hindu eelmise aasta augustis, lähiajal remondihindasid ei tõsta. "Toona oli hinnatõusu taga kulude, eriti autotehnikute palgakulude kasv ühelt poolt ning ka konkurentide sarnased korrektuurid teiselt poolt," meenutab ASi Iv Pluss tegevjuht Jaanus Palm, kelle hinnangul oli eelmisel aastal kogu majanduses hindade dünaamika positiivse suunaga, kui kõigil läks veel hästi.

Ainsana lubab hinnatõusu AS Scania Eesti. Teenindusjuht Tarmo Allemann kinnitab, et neil on kavas hinda tõsta. "Oleme seda arutanud ning hetkeolukorrast lähtudes oleme planeerinud ligi 5% hinnatõusu 2008. aasta detsembris," möönab Allemann ja lisab, et ka 2007. aasta tõsteti tööhinda, siis peamiselt kommunaalkulude ja tööjõu palgakulude kasvu tõttu.

Küsides nõu, millised summad peaksid veokite omanikel tuleval hooajal hoolduse tarbeks arvestatud olema, vastas Palm, et raske on prognoosida konkurentide käitumist, kuid Iv Pluss kliendid võivad oma järgmise aasta eelarves lähtuda samast remondihinna tasemest nagu käesoleval aastal. "Me arvame, et kliendile orienteeritud ja pikaajalise visiooniga ettevõte peab strateegilises hinnakujunduses arvestama oma klientide-partnerite võimalustega. See on eriti oluline kehvematel aegadel. Ei saa olla, et üks partner võidab ajal, kui teisel on raske," toonitab Palm.

Sigur lisab, et Skuba Eestis enne järgmist sügist hinnamuutust ilmselt ei tule. Arraste omakorda soovitab, et parim viis hoida hoolduse ja remondi kulud kontrolli all on sõlmida Volvoga teenindusleping. "Leping võimaldab hoida veoki hoolduse ja remondi kulud kontrolli all järgnevaks 3-5 aastaks," teatab Arraste.

Veoki hooldust või remonti tuleb oodata järjekorras 1-2 päeva. Kuna sügis on enamasti hoolduste aeg, et oma sõiduriista talviseks perioodiks sättida, siis peab arvestama, et töökojas on ühe-kahepäevased järjekorrad.

"Teeninduses on hoolduse ja remondijärjekorrad suhteliselt lühikesed - päev või kaks," mainib Skuba Eesti töökoja juhataja Ahto Sigur.

Scania Eesti töökodades on järjekorra pikkus Eesti eri paigus erinev. Keskmine ooteaeg veoki remonti saamiseks on aga samuti üks kuni kaks päeva. "Mõningatel juhtudel võib see olla pikem, näiteks elektrisüsteemi remonditöödel," tunnistab Allemann.

Volvo Eestis on remondijärjekorrad üks kuni kolm päeva, olenevalt töö sisust.

Iv Plussi lepingulised kliendi auto võetakse töösse ühe tööpäeva jooksul. "Muul juhul peab klient arvestama 1-2päevase ooteajaga," ütles Iv Pluss ASi tegevjuht Jaanus Palm.

Veokite remondikulu on aasta-aastalt pidevalt kasvanud nagu muudki kulutused.

Peamiselt on tugeva kasvu läbi teinud töötunni hinnad ja seda just Eestis. Mujal Euroopas pole suurt tõusu täheldanud.

Kuna meie veokid on maksimaalselt viie aasta vanused, siis planeerimata remonti vajavad nad vähe. Enamikus on tegemist regulaarhooletega, mis on sätestatud vastavalt automüüja ettenähtud kavas.

Seega suuri muutusi ma uueks aastaks remondieelarves ei näe. Ainuke ähvardav tõusja on tunnihind, mille kasvu ei tahaks küll kuidagi näha.

Oleme tunnihinnas praegu niigi kahjuks juba kohati ees ka Euroopa hindadest.