Poodidele omamärgikraami tegemine säästab kulusid

Ketlin Priilinn 25. september 2008, 00:00

Suures osas Lääne-Euroopas on eritellimusel valminud toodete osatähtsus üle neljandiku tootevalikust, Eestis see üle kümne protsendi ei küüni.

Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere on seda meelt, et jaeketibrändide hoogne turuletulek kujutab endast vaata et suuremat muret kui lihtsalt konkurents. Ta väitis, et Eestis on valdavalt tegemist

toodetega, mille põhiline müügiargument on madal hind ja mis kipuvad kodumaist toodangut poeriiulitelt välja tõrjuma. Paraku võib säärane kraam olla toodetud maailma teises otsas, mis aga tarbijale targu selgelt ütlemata jääb.

Mere möönis, et hangete võitmine aitab tootjatel mahtu kasvatada ja tootmist efektiivsemaks muuta. Ta märkis, et ka Rakvere Lihakombinaat on hangetel osalenud, aga tavaliselt pole võitjaks tulnud, sest nõutav odavus eeldaks järeleandmisi toodete kvaliteedis. "Hind on otseses sõltuvuses tooraine kvaliteedist, milles meie järeleandmisi ei tee," kinnitas Mere.

ASi Viru Õlu juhatuse liige Ott Licht tunnistas, et firma osaleb Eesti-Läti-Leedu ja Skandinaavia jaekettide omamärgitoodete hangetel, sest emafirma Harboe on valinud üheks arengusuunaks just tootmise poekettidele. Licht ei jaga seisukohta, nagu peaks omamärgitootes tingimata nägema viletsa kvaliteediga kaupa.

"Vastupidiselt üldlevinud arvamusele esitatakse private label'ile oluliselt selgemaid kvaliteedi-, maitse- ja tarnenõudeid, sest ükski kaubanduskett ei taha omanimelisele tootele halba mainet külge saada," kinnitas ta. "Juhul kui toode positsioneerub odavtooteks, tehakse vastavalt sellele ringi ka retsept. Kindlasti ei muuda see toodet vähem kvaliteetseks."

Licht lisas, et tihtipeale ei saavutata soodsamat hinda tooraine arvel, vaid kokkuhoitud reklaami- ning müügikuludelt.

ETK hanke- ja logistikadirektor Marko Jõks märkis, et 2005. aastal turule toodud Säästu tootesari sisaldab praegu 50 tootenimetust, nende hulgas nii toidukaupu, jooke, esmatarbekaupu kui ka kodukeemiat. Säästu-märgiga tooted asuvad poodides parimal kohal ja nende müük on õitsval järjel, kinnitas Jõks.

Selveri ostu- ja tootmisdirektori Andres Heinveri sõnul müüakse keti poodides 1999. aastast kõrvu muu kaubaga ka Selveri märgiga tooteid.

Heinveri sõnul rakendab Selver kahte strateegiat. Esiteks Selver Plussi tooted, mis on hinnale orienteeritud. Teiseks keskmise või kõrgema hinnaklassi tooted, mil Selveri märk. "Tootevalikus lähtume parimast hinna ja kvaliteedi suhtest. Lisades Selveri märgi, tahame pakkuda usaldusväärset kvaliteeti," ütles ta. "Müüginumbrite põhjal kinnitan, et need tooted on leidnud kindla koha klientide ostukorvis."

Kristjan Alaküla, ASi Uvic turundusjuht
Ettevõtja on huvitatud kaubamärgitoodete abil toodangumahu suurendamisest minimaalse kasumimarginaali juures, sest majanduslik efekt saavutatakse tehase üldkulu jagamisel suurema koguse toodangu peale. Omamärgitoodete abil võib õnnestuda suuri brändiinvesteeringuid tegemata välisturule siseneda.

Ott Licht, ASi Viru Õlu juhatuse liige
Säästmine pole enam ammu häbiasi, pigem vastupidi. Näiteks ETK kett on oskuslikult valinud oma säästutoodetele nime, mis müüb hästi. Tarbija näitab sellega, et ta pole rahakulutaja. Omamärgikaupa ei saa hinnata ainult kui odavtooteid. Euroopas kasutatakse neid tihti kaupluse näo kujundamiseks. Hangetes on määrav hind, järjest enam ka stabiilne kvaliteet ja aastaringne tarnekindlus. Päringud, mis tulevad piiri tagant, eeldavad kvaliteedisertifikaatide olemasolu. Suurematel kettidel on tavaks tootmist põhjalikult ja vastutustundlikult auditeerida.

Tootjad, kes jaeketibrändide alal edukad, on konkurentidele pinnuks silmas, sest nood on mures marginaalide vähenemise pärast.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:44
    Otsi:

    Ava täpsem otsing