Uudised
Lemmi Kann
25. september 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riik võtab haige ja töötu raha

Tegelikult ongi valitsus seda etteruttavalt juba teinud.

"Minu põhimõtteline seisukoht on selline, et kõikide nende erinevate kassade reserve peaks haldama rahandusministeerium, riigikassa ja siis me ei peaks lugema Äripäevast artikleid selle kohta, kuidas mõnest kassast raha haihtub ja vaid osa suudavad tulu teenida," teatas Ansip.

Augustis kirjutas töötukassa investeeringutel silma peal hoidev Äripäev, et töötukassa vara haldav Hollandi investeerimispank Fortis Investments (endise nimega ABN Amro) teenis töötukassa 2,3 miljardi krooni haldamiselt tänavu esimesel poolaastal üle 19 miljonit krooni kahjumit.

Ansipi sõnul oleks riik kõikide taoliste reservide haldamisel ja kasvatamisel palju parem peremees. Töötukassa järgmise aasta eelarve esimene versioon on koostanud arvestusega, et investeeringutulu võib järgmisel aastal ulatuda 130 miljoni kroonini.

Eesti Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul läheb meeleheitlikus rahahädas siplev valitsus töötukassa raha eelarvetuludesse kirjutamisega seadusega vastuollu. "See on põhimõtteliselt vastuolus sotsiaalkindlustuse alustõdedega! Valitsusel on unistus panna töötuskindlustuse reservidele käpp peale ja saada sealt täiendavat investeeringutulu, millega lappida eelarve auke ning näidata, et valitsussektori eelarve on tasakaalus," oli Taliga nördinud.

Seaduses on kirjas, et töötukassa reserve haldab töötukassa ja investeeringutulu, mis reservi pealt teenitakse, laekub töötukassa eelarvesse. Seda seadusesätet on valitsusel nüüd soov muuta.

Sarnane seadusemuudatus puudutab ka haigekassat. Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov tunnistas, et kuulis valitsuse kavast "küla pealt" ning mingit ametlikku teavitamist või nõupidamist ei toimunud.

Haigekassa reservidelt saaks valitsus selle käiguga eelarvesse 140 miljonit krooni juurde. "See tähendab vähem ravimeid, tehnoloogiat, vähem ravijuhtumeid. Mida ja kui palju, seda ei oska praegu otseselt jagada," nentis Danilov. Haigekassa esitas rahandusministeeriumile üleeile oma seisukoha, mille sisu lühikokkuvõte oli - ei toeta.

Et eelarve tasakaalu saada, oli töötukassa ja haigekassa reservide kallale minek üks variant, mis rahandusministeeriumist üsna viimasel hetkel tuli, selgitas IRLi peasekretär Margus Tsahkna.

Analüüs, kui palju valitsuse plaan sotsiaalsüsteemi halvab, peaks tulema sotsiaalministeeriumist.

"Oldi valiku ees: kas minna kütuse-, alkoholi- ja gaasiaktsiisi kallale ja tõsta makse majandussektoris või leida riigi seest mingeid reserve," rääkis Tsahkna.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et asja sisulist külge vaadates ei ole tema hinnangul otsus õige.

Eelarve koostamisel oli juttu pigem kohustuslikest reservidest, mida avalik-õiguslikud isikud hoiavad riigikassas. "Suur üllatus oli, et reservide haldamisest muutus idee koguvarade haldamiseks," märkis Nestor.

Valitsus on pannud kokku eelarve, mis sobib küll Eurostatile ettenäitamiseks, kuid reaalse raha puudus on sinna juba praegu sisse kirjutatud ning järgmise aasta kehva majanduskliima toel võib puudujääk ennast miljarditesse duubeldada.

Peaminister Ansipi sõnul on eelarve konservatiivne, vaoshoitud, säilitab kõik eeldused majanduse uue tõusulaine tekkimiseks ning - mis tähtsaim - valitsussektor on tasakaalus.

"Valitsussektori tasakaal on meil saavutatud ja just seda mõõdetakse. See, et riigi eelarves on 900 miljoni suurune auk sees, ei ole statistilise arvepidamise seisukohalt nii oluline, defitsiit on pigem arvestuslik," selgitas rahandusminister Ivari Padar.

Riigieelarve kavandamisel on eesmärgiks vähemalt tasakaalus valitsussektori eelarvepositsioon ning seda tekkepõhise arvestusmetoodika järgi. Riigieelarve eelnõu koostatakse aga kassapõhist arvestusmetoodikat kasutades, millest tulenebki kahe näitaja erinevus ning sellest omakorda vastuolu valitsusjuhi sõnade eelarvetasakaalu ning numbrites haigutava 900 miljoni krooni suuruse augu vahel.

Mitmed koalitsioonipoliitikud on veendunud, et ükskõik, millise süsteemi järgi see eelarve ka tehtud oleks, miinusesse minekust pääsu pole.