Kelam: Euroopa Liit käib Venemaa suhtes kikivarvul

"Ainus viis energiaturvalisust suhetes Venemaaga suurendada oleks poliitilis-majanduslike abinõude kompleks, mis eeldab käitumise kindlust ja pikaajalist planeerimist koos konkreetse valmisolekuga alternatiivideks," ütles Kelam.

"Praegu ja lähemas tulevikuks pole Euroopa Liidus näha ei poliitilist tahet ega jõudu sellist kurssi alustada," jätkas ta. "See suurendab järgmiste jõusammude tõenäosust," ütles Kelam.

EL ei ole kaasa tulnud Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese väitega, et sissetung Gruusiasse muutis kogu rahvusvahelise julgeolekusüsteemi paradigmat. Siiamaani räägitakse regionaalse julgeoleku ja stabiilsuse muutmisest ja pole tehtud üldistust sellest, mis on toimunud, ütles Kelam. Agressioon ja sanktsioonid on tabusõnad.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika puudumist vabandatakse sellega, et iirlaste vastuseisus tõttu pole jõustunud Lissaboni leping, mis selle sätestab. See on hea ettekääne ka ühtse energiapoliitika puudumiseks - alles selle lepinguga tuleb energia ELi pädevusse.

Nii annavad ELi ja Venemaa suhetes tooni riikide kahepoolsed suhted ja omakasu tagaajamine nii riiklikul kui ka erafirmade tasandil, kus müüakse maha ausa äri põhimõtted ja ELi printsiibid.

Pikalt peatus Kelam ka sellel, et Venemaa ei ole piisavalt investeerinud nafta- ja gaasitoodangu suurendamisse, mis tekitab ilmse varustuskindluse probleemi.

"Pole võimalik loota, et me sealt kindlasti energiat saame, ja kui saame, peame arvestama, et sellel on järjest kõrgem poliitiline hind," ütles Kelam.

Nord Streami gaasitoru Läänemeres on aga Kelami sõnul jätkuvalt ELi oluliste projektide nimekirjas, mis - nagu energiavolinik Andris Piebalgs äsja taas kinnitas - suurendavad ELi energiajulgeolekut ja varustuskindlust.