Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks küsimus: Kas eelarve on realistlik?
On küll. Rahandusministeeriumi selgitused ja põhjendused on loogilised, on tehtud põhjalikku tööd. Iseasi on see, mis toimub siis, kui majanduskeskkond veelgi halveneb - sel juhul võib defitsiit tekkida. Aga seda ei saa ette prognoosida.
Siin on palju otsuseid, millel on tulevikus varjatud mõju. Töövõimetus- ja -hüvitiskulude oluline tõstmine ning haigekassa reservide kasutuselevõtt tähendavad uut auku haigekassa eelarves. Oleks vaja mõelda jätkusuutlikumalt, mitte ainult ühe aasta eelarve raames.
Eelarve puhul on hea see, et see on tasakaalus. Iseasi, kuidas see tasakaal saavutati - tundub küll, et kuidagi liiga tugevalt sotsiaalse sfääri arvelt. Samas, 2,5% kasvu tundub enam-vähem realistlik.
Riigieelarve on ikkagi ennustus, eelõige tulude poolel. Võib öelda, et kulude pool on realistlik. Majandusteaduse põhihäda on selles, et see analüüsib minevikku, mis ei pruugi enam korduda.