Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raske otsus tegi elu lihtsaks
Toomas on rahul, et toona sai selline ebapopulaarne ja kohati mõistetamatu samm ette võetud. Hurjutati, et kukkumise lõpus müüs. Lisaks ei meeldinud Toomase sõpradele ka see, et oleks müünud siis mõne ettevõtte aktsiad, kui ettevõttega on olukord halvemaks läinud - aga mitte nagu kööginoaga kõigile kallale läinud.
Kui vaadata tagantjärele, mis on aktsiatega toimunud, siis on põhjust rahuloluks. Naftatööstuse Apache aktsiatega Toomas eksis, kuid seda ta väga ei kahetse.
Kahjuks läks Toomas jaanuari lõpus ahneks ning ostis tagasi kõik Leedu telekomi aktsiad, vähe sellest, ta isegi suurendas esialgsega võrreldes positsiooni hinnaga 2,09 litti. Soov saada dividende ning lootus, et turul hakkab olukord paranema, on vähemalt lühiajaliselt veidi alt vedanud.
Kui enne müüke oli Toomase portfellis aktsiate osakaal ligi kaks kolmandikku, siis reedese seisuga oli Toomasel 77 protsenti rahas (valdavalt kolmepäevasel ise pikeneval tähtajalisel hoiusel, mille intressiks oli viimati 4,7 protsenti).
Minnes ajas tagasi - kui Toomas ei oleks müünud, vaid säilitanud positsioone, oleks ta kaotanud aktsiahindade kukkumise tõttu ümmarguselt 700 000 krooni, nüüd vaid umbes pool sellest. Aktsiate osa kukkumine müügieelsest ajast oleks olnud 41 protsenti, kuid tänu müükidele ja suure raha osakaalule oli portfelli tootlus vaid miinus 14 protsenti.
Investor Toomas jälgib turgudel toimuvat ning on valmis ostma jupi haaval aktsiad. Kiirustamine on pigem kaasa toonud negatiivse kogemuse, nagu ka ühes tükis aktsiate ostmine. Samal ajal aga vaatab ta üle olemasolevaid investeeringuid - kas esialgsed ostupõhjused on veel jõus või on tarvis siin investeerimisidees oodatud situatsiooni muutuse tõttu aktsiaid müüa.
Raske on mõista, kuidas eelkõige USA sellisesse kriisi jõudnud on. Sellest üllatavam on vaid investorite ebaadekvaatne reageering. Ning nüüd üllatab investorite ja turuosaliste ülim abitus - riik peaks kõik jamad kinni plekkima.
Toomas luges head raamatut (kaheosaline tegelikult), mida julgeb ka teistele soovitada. See ei räägi niivõrd investeerimisest, vaid ajaloost, poliitkast, pangandusest ja finantseerimisest, ja seda mitmesaja-aastase perioodi jooksul.
Tegu on Niall Fergusoni sulest ilmunud Rothschilide pangandusimpeeriumi looga - The House of Rothschild - Money's Prophets 1798-1848 ja The World's Banker 1849-1999. Kokku on seda umbes tuhatkond lehekülge huvitavat lugemist. Ebay'st peaks seda olema võimalik osta.
Osalt selle raamatu lugemine aitas Toomasel paremini mõista, et kriisid ja kaos on täiesti normaalsed nähtused, mida küllaltki sageli esineb. Küll aga pani teda imestama, kuidas neid viimasel paarikümnel aastal nõnda vähe on ette tulnud. Kui kaasaaegsed USA pankurid oleksid seda lugenud - võiks eeldada, et riskid ja põhiväärtused oleksid veidi teise nurga alt hinnatud.
Toomas vabandab, et tema sulg on vahepeal rooste läinud - ei ole midagi olulist ette võetud - pole nagu millestki rääkida. Toomas lubab end parandada ja hakata oma tegevuse kohta taas regulaarselt ülevaadet andma.
Ka võib kirjutada, milliseid raamatuid ta soovitab lugeda.
Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, kelle käsutuses on miljon krooni reaalset raha, mida hakati 2002. aasta algusest Äripäeva börsitoimetuses aktsiaturgudele investeerima.