USA finantskriis tabas Eestit eriti halval ajal

"Eesti majandusele on see murelikuks tegev uudis, kuid ühepäevastest liikumistest ei saa siiski väga kaugeid järeldusi teha ja tuleb vaadata, mis juhtub paari järgmise kuuga," rääkis portaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik. Ta märkis, et kui globaalselt suudetakse olukord maha rahustada ja saavutada see, et asjad ei lähe enam hullemaks, oleks see juba suureks abiks ning võtaks Eesti jaoks survet väiksemaks.

LHV analüüsiosakonna juhi Erki Kerti hinnangul takistab USA finantskriis Baltimaade majanduse taastumist. "Eesti ettevõtjate jaoks toob rahaturgudel valitsev segadus eelkõige kaasa raha raskema kättesaadavuse. Kaudselt mõjutab ettevõtteid seeläbi ka üldiselt jahenev majanduskliima Euroopas," lisas ta.

SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel pidas aga ülimalt tõenäoliseks, et baasintressid hakkavad alanema. "Praegu on oluline taastada finantssüsteemis usaldus ning tundub, et nii USAs kui ka Euroopas ollakse sellega poliitilisel tasandil vägagi aktiivselt tegelemas. Kui poliitikute tegevus on kiire ja edukas, saame olla tunnistajaks sellele, et rahaturud hakkavad jälle normaalselt funktsioneerima," arvas Koppel.

Tema sõnade kohaselt on Ameerika finantskriisi valguses aeg vaadata tõele silma - maailmas hakkavad kehtima uued mängureeglid.

"Väga oluline on aru saada, et maailm on muutunud: üks tsükkel või story on läbi ning adapteeruda tuleb olukorraga, kus riske hinnatakse vähemalt mõnda aega hoopis teistsuguste standardite järgi kui seni. Laenuressurss on kallis ja raskemini kättesaadav ning deflatsiooniline surve on globaalsel tasandil hoopis suurem tont kui inflatsioon," kommenteeris Koppel Ameerika finantsturu päästeplaani läbikukutamist ja sellega kaasnevaid mõjusid.

Investoritel soovitavad aga anlüütikud rahulikuks jääda ja säilitada kaine pea. "Tänane situatsioon ei ole müügiks kõige parem. Olukord on juba nii paaniline, et investor ei tohiks lisapaanikat tekitada ja oma positsioone praegu müüma tormata ei oleks mõistlik," manitses Kristjan Lepik.

Kas vastupidi paanilisele müümisele hoopis ostma minna, sõltub Lepiku sõnul igaühe riskiprofiilist.

"Viimastel päevadel on müüdud absoluutselt kõike, nende hulgas väga korralikke aktsiaid. Kui keegi oskab välja valida tugevad sektorid, siis miks mitte!" julgustas Lepik ja lisas, et sisetarbimisega seotud ettevõtteid ta ise veel osta ei julgeks, aga nende ettevõtete aktsiaid, mis väga oluliselt majanduskeskkonnast ei sõltu, on praegu juba päris huvitav korjata.

Tema sõnul võib Ameerika finantssektori päästeplaan veel sellel nädalal siiski Kongressi positiivse otsuse saada ning finantskriisi taustal on Euroopa jaoks praegu olulisim, et keskpangad ja riigiasutused suudaksid kokku leppida ühises toes finantsturgudele ning investorid ei tormaks mõtlematult oma positsioone müüma.

Alates septembri algusest on globaalne finantsstress pidevalt kasvanud ning pankade põhjaminek USAs on seda järjest aina enam survestanud. Ameerika poole pealt paistab Lepiku sõnul siiski, et suuremad probleemid võiksid olla lähinädalateks lahendatud.

"Järgmist suurt panka, mis oleks kohe põhja minemas, pole praegu näha, raskustes olnud pangad on suuremate pankade poolt üle võetud ja see on koht, mis võib pinge turgudel selle nädala jooksul maha võtta," arvas Lepik.

Euroopasse jõuavad Ameerikas toimunu mõjud viitajaga ja seetõttu on Lepiku hinnangul kriitilisemasse seisu jõudmas nüüd just Euroopa.

"Ma ütleks, et lähinädalatel on Euroopas toimuv väga tähtis," nentis Lepik ja lisas, et kuigi Euribori tõus viitab otseselt närvilisusele, oleks esmaspäevase suure Ameerika kukkumise järel raske olnud mingit muud reaktsiooni eeldada.

Investorid on praegu lähituleviku suhtes väga ebakindlad ning aktsiahinnad igal pool maailmas heitlikud, õnneks on Eesti finantssüsteem tugev ja lühiajalisi kõikumisi ei tasu üle dramatiseerida, ütles Eesti Panga asepresident Andres Sutt.

Andres Suti sõnul sõltub fintantskriisi ulatus usalduse taastumisest.

USAst eelmisel aastal alguse saanud ja Euroopasse jõudnud finantsraputus on nüüdseks omalt poolt mõjutamas majanduse üldist kasvu ka Euroopa Liidus. Euroopa Komisjoni viimased prognoosid lubavad euroalal selleks aastaks 1,3protsendilist kasvutempot, mis on 0,4 protsendipunkti madalam kevadprognoosist. Majanduskasv jääb tõenäoliselt seni arvatust väiksemaks ka järgmisel aastal. Finantskriisi mõju ulatus ja kestus sõltub väga suurel määral pankadevahelise usalduse taastumisest ja võimalike kahjumite mahakandmisest.

Eestisse jõuab finantsturgudel toimuv meil tegutsevate pangagruppide kaudu. Viimastel nädalatel on pankadevaheline laenuandmine rahvusvahelistel turgudel muutunud senisest veelgi kallimaks ja keerulisemaks. Skandinaavia pankade tegevust on finantskriis muidugi mõjutanud, kuigi vähemal määral, kui paljudes teistes maailma piirkondades. Konkreetselt tähendab see Eesti pankade klientide jaoks näiteks laenuhinna tõusu.

Euroopa Liidu liikmesriikide viimastel kuudel ja nädalatel astutud sammud kinnitavad, et senine raamistik võimaldab kiiresti ja paindlikult reageerida pangandussüsteemis ilmnevatele raskustele. Eraldi tuleb esile tõsta keskpankadevahelist koostööd panganduse likviidsuse tagamiseks ja finantsstabiilsuse toetamiseks.

Finantsturgudel toimuv mõjutab kahtlemata ka investorite vaateid ühe või teise börsiettevõtte kasumiprognoosi ja üldise arengu kohta. Seetõttu on investorid lähituleviku suhtes väga ebakindlad ning aktsiahinnad igal pool maailmas heitlikud.

Kahtlemata võtab turgude rahunemine veel aega ning ükski ettevõte ei saa juhtida oma aktsiahinna igapäevast liikumist, lühiajalisi kõikumisi ei maksa üle dramatiseerida.

Eesti pangandussüsteemi finantsseisund on tugev, nende omakapital on suur, kasumlikkus endiselt hea ja puhvrid seega majanduse aeglustumisega toimetulekuks piisavad.

Sama hinnangu on andnud Riksbank suuremate Rootsi pankade finantsseisundile, kelle tütarpangad või filiaalid tegutsevad Eestis. Tuleb ka rõhutada, et viimastel aastatel on Eestis suurendatud kapitali- ja likviidsusnõudeid ning sõlmitud koostöölepingud naaberriikide järelevalveasutustega.

Kui Eestis peaks toimuma USAga sarnane finantskriis, siis riik pigem ei peaks panga valesid otsuseid rahaliselt kinni maksma. Siiski iial ei tohi öelda iial ja eks ajalugu ole näidanud igasuguseid olukordi. Siin ei ole olemas ette valmis vastust.

Mis meie hoiustajaid puudutab, siis on ju teatavasti hoiused kuni 20 000 euroni tagatud, see on päris suur summa. See on esimene asi, mida hoiustajad teadma peaksid. USA kriis on kindlasti Euroopat mõjutanud, kuid kuhu see kõik lõpuks välja jõuda võib, on veel vara öelda. Arvestades meie finantssektori struktuure, omanikke ja nende olukorda, arvan, et meie võime üsna rahulikud olla. Ka on tehtud praktilisemaid kokkuleppeid selleks keskpankade, järelevalveasutuste ja ministeeriumite vahel. Need on just mõeldud olukordadeks, kus finantssektori närvilisus on suurem kui tavaliselt.

USA ja ka globaalses finantssüsteemis käib praegu massiivne võlgade ja finantsvõimenduse likvideerimine, mis on surve alla pannud praktiliselt kõik investeeritavad finants- ja ka muud varad. Kui tavapärasemas olukorras pakub leevendust erakapital, kes on alla hinnatud ning müüki paisatud varasid teatud hinnatasemetel nõus ära ostma, siis nüüd on globaalne peaaegu paranoiline riskikartlikkus ostjad eemale peletanud. Kongressile esitatud abipakett oleks toonud turule teatud liiki, peamiselt kinnisvaraga seotud varadele reaalse ostja, mis oleks veidigi stabiliseerinud varade hindu.

Euroopas põhjustasid USA uudised täiendavat hirmu pangandussektori ebastabiilsuse küsimuses. Tõusid pankadevahelise laenuturu intressid ning laenamine pankade vahel täiendava vastaspooleriski kartuses sisuliselt katkes. Rahaturgudel pakuvad arvestatavat likviidsust praegu vaid keskpangad.