Antti Piippo: Elcoteqi tootmine jääb Eestisse edasi

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 2. oktoober 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Antti Piippo: Elcoteqi tootmine jääb Eestisse edasi
Piippo rõhutab Äripäeva ajakirjanikule Kertu Ruusile antud intervjuus, et Euroopa tootmisel on tulevikku.
Mis juhtub 2009. aastal maailma majanduses?
Globaliseerumine jätkub. Tekivad uued tõmbekeskused, mis pakuvad uusi väljakutseid ja võimalusi. Kuna panganduskriis pole veel kaugeltki möödas, muutub raha ettevõtetele kallimaks.
Tulevikus näeme rohkem kahepoolseid kaubandusleppeid. Seegi paneb ettevõtted keerulisemasse olukorda.
Millistest majandussektoritest saavad uued kasvuvedurid?
Võtmeks on uued innovatsioonid: olgu nad siis tehnoloogilised, organisatsioonilised või mingit muud laadi uuendused. Innovatsioon aitab ühtmoodi kõikidel majandussektoritel konkurentsis püsida.
Teenuste sektor kindlasti kasvab. Samuti suureneb spetsialiseerumine. Ettevõtted keskenduvad oma põhitegevusele.
Kuidas saab ettevõte 2009. aastal jahenevas majanduskliimas edukas olla? Tõstsite ise Elcoteqi kunagi jalule just sellistes tingimustes.
Kõige tähtsamad on innovatsioon ja hästi toimivad teenused, samuti kohanemisvõime. Ettevõtted peavad kiirelt tegutsema, et muutustest kasu lõigata. Alati leidub neid, kes jahenevast majandusest võitjana välja tulevad. Tavaliselt on need just firmad, kes harjumuspärastest piiridest välja astuvad ja vaatavad, mida kliendid neis oludes tegelikult vajavad.
Mida valitsused tegema peaksid?
Edukad valitsused otsivad ettevõtetega aktiivset kontakti, et nende vajadustele vastata. Nad peaksid olema paindlikud ja tegema vajadusel ka radikaalseid muutusi. Tuleb tõsiselt kaaluda, mis on need valdkonnad, kus riik peab sekkuma, ja mis on need valdkonnad, kus ta sekkuma ei pea. Selle tulemusena tuleks võib-olla teha vähem, aga intensiivselt.
Tähtis on meelitada riiki uusi investeeringuid, nii kodu- kui ka välismaiseid, samuti pakkuda maksupoliitilisi stiimuleid.
Kuidas Elcoteq ise muutustega kohaneb?
See on olnud Elcoteqi tugev külg. Nõukogu tegeleb sellega pidevalt ja kogu aeg vaatame neid küsimusi ka tippjuhtkonnaga üle. Horisontaalse juhtimismudeliga on lihtsam kiireid muutusi ellu viia. Samas saab muutuste edu hinnata alati vaid tagantjärele ja üks mudel ei sobi kõigile.
Eestis räägitakse, et Elcoteq lahkub meilt varem või hiljem, sest tööjõukulud kasvavad. Kas viite Elcoteqi Eestist ära?
Oleme töökohti ka mujal maailmas kokku tõmmanud, sest kiired muutused nõuavad kiiret kohanemist. Koondamiste taga ei ole alati tingimata palgakulud, vaid tihti teised põhjused, näiteks klientide muutunud vajadused.
Praegu ei näe me mingit põhjust selleks, et Eestist lahkuda. Efektiivsuse ja tootlikkuse tõstmise poole püüdleme aga kõikides riikides, kus meil tehased on.
Kas Eesti saab olla allhankemaana edukas? Või peaksime jätma selle Hiinale ja Indiale?
Aasias on tähtis kohal olla kas või juba sealse turu suuruse pärast. Samas on ka Euroopa tootmisel tulevikku: kasvavad energiakulud ja nõudmised kaupade tootmise ja kohaletoimetamise kiirusele panevad logistikaahela surve alla. Eks seegi ole signaal, et Aasia ettevõtted hakkavad Euroopas tootma. Samal ajal tuleb ka väärtusahelas ülespoole tõusta, sest just mitmekesisuses peitub tugevus.
Milline oleks see Eesti, kuhu tooksite Elcoteqi peakorteri, ja mida peaks Eesti ja Soome tegema, et nõustuksite ise Šveitsi asemel neis riikides elama?
Elcoteqi juhitakse laialilaotatud võrgustiku mudeli alusel. Me ei usu traditsioonilisse peakorterimõtlemisse ja püüame teha nii, et meil oleks juhid neis paigus, kus neid on kõige rohkem tarvis, mitte ühes kohas koos.
Ettevõtteid tõmbavad dünaamilised, paindlikud ja äriliselt mõtlevad ühiskonnad. Samas peavad need olema ka kohad, kus võtmetöötajatele meeldiks elada. Selles osas võib muutusi olla keeruline ellu viia, kuna riigi asukoht, kliima või keelekeskkond on ju ette antud - ja need mängivad tippjuhtide elukoha valikul olulist rolli.
Samas on nii Eestil kui ka Soomel palju eeliseid, kui välismaalased saavad kord juba oma eelarvamustest üle.
Kuidas kannatab Eesti ettevõtluskeskkond välja võrdluse Soomega?
Ma ei näe siin suuri erinevusi. Maksupoliitika on Eestis olnud äärmiselt konkurentsivõimeline, samuti näen ma Eestis rohkem ettevõtlikku meelelaadi kui Soomes. Eesti on võtnud paljudes küsimustes liberaalsema lähenemise, mis on teinud riigi dünaamilisemaks. Väga kiirelt on toimunud üleminek riigikesksest ühiskonnast individualistlikumaks maaks - see areng võtab Soomes palju pikemalt aega.
Mida arvate Venemaal äri tegemisest?
Venemaa on äärmiselt huvitav ja kasvav turg ning Elcoteq hoiab seda oma radaril ka edaspidi. Meie sealset tootmist raskendasid peamiselt elektrooniliste komponentide tollimaksudega seonduvad küsimused.
Olete ülemaailmse haardega ettevõtja. Milliseid nõuandeid jagaksite investoreile, kes tahavad ka maailma vallutada?
Rahvusvahelistumine pole eesmärk iseeneses. Kõik sõltub äri iseloomust. Teisalt on tihenev konkurents välismaalt ohuks neile, kes mõtlevad, et nad võivad koju jääda. Vähe on tänapäeval ettevõtteid, kes suudaksid globaliseerumise eest põgeneda.
Kuhu Teie 2009. aastal oma raha paigutate?
Minu suurim investeering on Elcoteq ja ma keskendun selle eest hoolitsemisele.
Intervjuu Antti Piippoga ilmub täispikkuses oktoobri lõpul raamatus "Võitlusse majandus-langusega. Äriplaan 2009".
Autor: ÄP
Hetkel kuum