Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erootiline eesti kunst Hausis

    Erootika on eelkõige esteetiline viis seksuaalse iha kujutamiseks, kuid sellele vaatamata ei julge eestlased avalikult erootikast rääkida. Sellega ümberkäimisel peetakse tihti silmas üha vähem märgatavat piiri esteetilise erootika ja niisama vulgaarsete piltide vahel.
    Võib-olla on taoline hoiak tingitud põhjamaisest tagasihoidlikkusest, võib-olla siiani kestvast nõukogudeaegsest surutisest.
    Nagu väidab näituse kuraator Leonhard Lapin näitusekataloogi eessõnas: "...lihtinimene pidi nagu sõjaväelane kurgust varvasteni kaetud olema."
    Seda enam on märkimisväärne, et ühe väliseestlase kunstikogus domineerib peaasjalikult just erootiline kunst.
    Muidugi ei tähenda erootika tänapäeval seda mis sada või isegi viiskümmend aastat tagasi.
    Vastavalt ajastule, poliitilistele oludele ja ühiskonna meelestatusele muutuvad ka isikliku ja avaliku sfääri vahelised piirid, intiimsus ja seksuaalsus omandavad hoopis teisi tähendusi. Väljapanek jälgib üsna hästi ka erootika ja palja keha kujutamise muutumise ajalist joont.
    Näitusel saab näha töid 1960ndatest kuni tänapäevani nii tuntud kui ka vähem tuntud eesti kunstnikelt. Ka teemakäsitlused on mitmekülgsed.
    Siiani on reegliks, et meeskunstnik kujutab alati naisakti. Kuidagi on kujunenud nii, et mehed ise justkui kardavad oma seksuaalsust uurida või seda mingisse uude võtmesse panna.
    Sellele iganenud tendentsile on selja keeranud näiteks Jüri Okas oma tööga "Akt" (1983/1985), mis tegeleb postmodernistlikus võtmes mehe keha eksponeerimisega. Märgilise jõuga on Jaan Toomiku maskuliinne suuremõõtmeline maal "Valmisolek nr 2" (2007).
    Kui räägitakse erootikast, mõeldakse enamikul juhtudel selle all midagi, mis on meeste pärusmaa. Naine esineb siin kõigest objektina, kelle üle meesvaatajal mingisugune võim tundub olevat. Seda tänuväärsem on, et näituse valikusse on jõudnud ka mõned eesti naiskunstnike - Talvi Johani, Mare Vindi ja Silvia Jõgeveri - tööd.
    Sellega püütakse vilksamisi luua võrdlusmoment sugupoolte seksuaalsuse käsitlusest. Loomulikult ei saa selliselt näituselt puududa Lapini "Naise-masina" seeriad, Tõnis Vindi metafüüsilised naised ja Lembit Sarapuu mütoloogiline erootika.
    Autor: Ragne Nukk
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.